Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12008000t1h1c00.jpg)
/nginx/o/2019/04/28/12007894t1he6a7.jpg)
PISA uuringu tulemused tõestavad, et Eesti koolikorraldus on andnud meie lastele hea teadmiste pagasi, mis võimaldab neil edukalt toime tulla mitte ainult Eestis, vaid ka laias maailmas. Ometi pole see positsioon andnud meile piisavat enesekindlust, et hoiduda eduihalusest kannustatud muutmissoovist.
Tehnoloogia areng on loonud üha kiiremini muutuva keskkonna, kus teadmised kahekordistuvad kasvavas tempos ja see, milleks täna valmistutakse, osutub iganenuks ja kõlbmatuks mitte enam ülehomme, vaid juba homme. Kuidas selleks maailmaks valmistuda? On selge, et surve alla jääb haridussüsteem.
Kui hariduse lähtepositsiooniks on kiirelt teisenev keskkond, siis on võidujooks lootusetu. Kui lähtepositsiooniks on inimene, siis on vaja eelkõige stabiilsust ja järjepidevust.