Tehnoloogia areng on loonud üha kiiremini muutuva keskkonna, kus teadmised kahekordistuvad kasvavas tempos ja see, milleks täna valmistutakse, osutub iganenuks ja kõlbmatuks mitte enam ülehomme, vaid juba homme. Kuidas selleks maailmaks valmistuda? On selge, et surve alla jääb haridussüsteem.
Kui hariduse lähtepositsiooniks on kiirelt teisenev keskkond, siis on võidujooks lootusetu. Kui lähtepositsiooniks on inimene, siis on vaja eelkõige stabiilsust ja järjepidevust.
See, et Eesti lapsed on PISA uuringute põhjal konkurentsivõimelised, ei ole kindlasti sellest, et meie kooli oleks lähiajal sisuliselt tohutult reformitud. (Seda oleks ka palju tahta, kui meil ei jätku õpetajaid ja õpetajate keskmine vanus on ohtlikult kõrge.)