Tippkohtumise lõpetuseks nautisid Põhja-Korea liider Kim Jong-un (vasakul) ja Venemaa president Vladimir Putin vene köögi parimaid palasid: laual olid näiteks hirvepelmeenid, borš ja ahjuõunasorbett.

FOTO: Valery Sharifulin/TASS/Scanpix

Kim Jong-uni režiim on hädas. ÜRO sanktsioonidepakett on tõhus ning vankumatu. Pärast kõneluste katkemist ameeriklastega ning umbusalduse kerkimist kahe Korea vahel on avanenud võimalusteaken aga Venemaale, kirjutab välispoliitika vaatleja Erki Loigom.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

25. aprillil Venemaal Vladivostokis kohtunud Põhja-Korea liider Kim Jong-un ja Venemaa president Vladimir Putin teatasid juba enne kohtumist, et siduvaid lepinguid ja ühisavaldusi ei tule. Sellele vaatamata on paaritunniste läbirääkimiste tagasiside ja signaalide hulk suurem kui «We’ll see what happens» (ingl – näis, mis juhtub) stiilis lõppdokumendiga päädinud Põhja-Korea varasem kohtumine ameeriklastega Singapuris. Rääkimata tühja kõhu ja tüliga lõppenud laialiminemisest veebruari lõpus Hanois. Vladimir Putini pressikonverents oli avameelne ning kinnitas mitmeid analüütikute julgemaidki spekulatsioone, jättes samas ohtralt ridavahelist tõlgendamisruumi. Edasine rahuprotsess Korea poolsaarel muutus pigem segasemaks kui selgemaks.

Üks on selge – Kim Jong-uni režiim on hädas. ÜRO sanktsioonidepakett on tõhus ning vankumatu. Sellega on liitunud ja surve avaldamises Pyongyangile osalevad ka Hiina ja Venemaa. Pärast kõneluste katkemist ameeriklastega ning umbusalduse kerkimist kahe Korea vahel on avanenud aken just Venemaale, kelles Kim otsib uut kaaslast teda ahistavate piirangute leevendamiseks. Kimi uueks loodetud päästerõngaks on just Putin, kelle huvi Põhja-Korea kaudu Ida-Aasia suurtesse mängudesse naasta on kasvanud alates 2018. aasta maikuust hüppeliselt.