Juhtkiri: lehkav kuld

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Lisaks mustale ja pruunile kullale – naftale, kivisöele ja põlevkivile – oleme nüüd, 21. sajandil, jõudnud lehkava kulla ajajärku. Jutt käib prügist, mis defitsiidiks muutudes üha enam hinda läheb. Ja kui miski kord sel viisil väärtustub, on tülid kerged lahvatama.


Tarbijat huvitab eeskätt loomulikult võimalikult soodne prügivedu, ent samas peaks tähtsaim eesmärk olema võimalikult puhas keskkond. Kuid jäätmemajanduses ristub praegu nii palju eri majanduslikke ja ka poliitilisi huvisid, et tähtsaim, avalik huvi, ei pääsegi alati esiplaanile.

Prügi sorteerimine üksikisiku tasandil on näiliselt lihtne tegevus. Pakendid siia, biojäätmed sinna, segaolmeprügi tänna – mis seal’s keerulist. Ent ometi põrkab seaduskuulekas tarbija igapäevases praktikas takistustele ning sageli loobutakse sorteerimisest sootuks. Täpselt sama loogika iseloomustab makrotasandil prügimajanduse valdkonda üldisemalt – see näib lihtne, ent on tegelikult äärmiselt komplitseeritud.
Jäätmemajandus on viimastel aastatel tekitanud ridamisi vastuolusid. Prügiettevõtete omavaheline vägikaikavedu ja kohtuvaidlused omavalitsustega, idee luua Tallinna oma munitsipaalne prügifirma või tänaseski lehes kirjeldatud võitlus jäätmete käitluskoha hanke üle pealinnas. Need on vaid mõned näited.

Nullindate keskpaigas räägiti riigikogus mõnevõrra irooniliselt «õigusest prügile», millega peeti silmas tarbija lepingust tulenevat kohustust igal juhul prügi toota. Praeguseks ongi prügiäri tänu ümbertöötamisele ja jäätmekütusele jõudmas ajajärku, kus prügi enam ei jätku ning tüli läheb järjest ägedamaks.

Avalik huvi ei pruugi prügimajanduses sugugi alati tähendada tarbija huvi. Kohalikud omavalitsused hoiavad hinda madalal, kasseerides prügi ladestamisest saastetasusid, ent see pole nii keskkonnasõbralik kui töötlemine. Samal ajal võimaldab pidevalt arenev tehnoloogia ettevõtetel rohkem prügi ära kasutada ning saastetasud vähenevad. Seega pole sugugi ulmeline kujutada ette olukorda, kus prügiettevõtted on valmis prügi tasuta ära vedama või prügitekitajale koguni peale maksma, saades nii tooret oma jäätmekütusetehastesse.

Tänavu sügisel muutis riigikogu jäätmeseadust, pannes eurodirektiivi järgi paika jäätmekäitluse prioriteedid. Praeguste konfliktide valguses tundub, et valdkond vajab juba lähiajal täiendavat reguleerimist, sest senised põhimõtted jäävad kiiresti ajale jalgu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles