Soome peaminister Jyrki Katainen tervitab Balti riikide valitsuste koostööd Rail Balticu küsimuses ja kinnitab, et raudteeühendus Baltikumi kaudu Euroopasse on ka Soome huvides.
Jyrki Katainen: miks ma toetan Rail Balticut
7. detsember 2011, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läänemere regioonil on head võimalused saada maailma üheks kõige konkurentsivõimelisemaks ja kõrgeima elatustasemega piirkonnaks. Põhjamaade heaolumudel ja Balti riikide majanduse konkurentsivõime loovad suurepärase aluse selleks, et ehitada oma tulevikku Euroopa osana.
Siseturg on Euroopa Liidu poliitiline tuum. Eriti just väikestele ja peamistest turgudest kaugemal asetsevatele maadele tuleb kasuks tugevdada Euroopa Liidu siseturgu.
Toimiva turu tähtis osa on hästi funktsioneerivad transpordiühendused nii reisijate- kui kaubaveoks. Arendades siseturgu, peab transpordivõrgustikku vaatama kogu Euroopa kontekstis. Teiste riikidega kaubavahetuses oleva maa huvid nõuavad, et transporditaristu oleks peale oma riigi korras ka mujal.
Euroopa Liidu Läänemere strateegia kohaselt on regioonis vaja parandada transpordiühendusi ja tagada piirkonnale hea ligipääs. Läänemere strateegia eesmärke konkretiseeritakse peatselt algaval Taani eesistumisperioodil. Kõnelustel on kesksel kohal olnud muu hulgas transporditaristu parandamisprojektid ja reisiaegade lühendamine.
Euroopa Liidu pika perspektiivi transpordistrateegia ulatub aastani 2050 ja selle eesmärk on transpordi siseturu tunduv tõhustamine. Eesmärk on ka vähendada transpordi sõltuvust fossiilsetest kütustest ja aastaks 2050 vähendada liiklusest tulenevat saastet vähemalt 60 protsendi võrra. Aastaks 2050 peaksid vähemalt pooled üle 300 km pikkustest kaubavedudest toimuma kas raudteel või veeteedel.
Transporditaristu arendamine nõuab pikemaajalisi investeeringuid, mille juures tuleb lisaks tööstuse vajadustele, liikmesriikide konkurentsivõimele ja inimeste liikumisele tähelepanu pöörata ka keskkonnale ja terviseaspektidele. Euroopa Liidu põhja- ja kagupoolsete piirkondade infrastruktuur ei ole nii arenenud kui mujal Euroopas. Konkurentsivõime ning keskkonna- ja tervisekaitse ühendamine võib seetõttu mõnikord olla problemaatiline. Näiteks laevakütustest eralduva väävlisaaste piiramine suurendab liigselt nende maade kulutusi, kes on teistest sõltuvamad laevaliiklusest Läänemerel.
Euroopa Komisjon on esitanud kümme suurt üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) projekti, mis peaksid komisjoni ja liikmesmaade ühisel finantseerimisel teoks saama aastaks 2030.
Üks nendest oleks Läänemere – Aadria mere koridor, mis tähendab Helsingist Itaaliasse Ravennasse kulgevat raudtee- ja laevaliikluskoridori. Tegemist oleks seega esimese raudtee otseühendusega Läänemerelt Aadria mereni.
Keskne osa Balti-Aadria transpordikoridorist on Rail Baltic, Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu Varssavini ehitatav uus raudteeliin. Soome tervitab igati seda projekti. See liin parandaks Balti riikides tegutsevate ettevõtete võimalusi eksportida oma tooteid Euroopasse ja toetab nende paremat integreerumist Euroopa Liidu siseturuga. Lisaks kaupadele avaneb ka inimestel võimalus liikuda Kesk- ja Lõuna-Euroopasse senisest kiiremini ja väiksema vaevaga.
Kiire ja hästi funktsioneeriv raudteeühendus Baltikumi kaudu Euroopa Liidu suurtele turgudele on ka Soome rahvuslikes huvides. See kergendab Soome toodete pääsu turgudele, rääkimata tuhandetest Balti riikides ning eriti Eestis tegutsevatest Soome ettevõtetest. Ka Soome majandus integreerub selle tulemusel tihedamalt oma lõunapoolsete Euroopa Liidu naabrite ja Kesk-Euroopa majandusega. Balti-Aadria koridor saab olema loomulikuks jätkuks Botnia koridorile, Rootsi ja Soome põhjapoolseid osi ühendavale raudteele, mis on samuti üks osa ELi uuest põhivõrgustikust.
Raudtee on tuleviku liiklusvorm. Euroopa Liidu transpordistrateegia eesmärgiks on transpordi poolt atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside määra tunduv vähendamine. Raudtee on energiatõhusam ja keskkonnasõbralikum transpordiviis kui maanteetransport. Oma väiksema energiatarbimise tõttu on see ka majanduslikult kasulikum.
Pean väga teretulnuks oma kolleegide, Eesti, Läti ja Leedu peaministri äsjast otsust luua ühine ettevõte, mis vastutaks Rail Balticu projekti teostamise eest. On hea, et nii tähtsale projektile keskendutakse täie tõsidusega.
Artikkel ilmub lisaks Postimehele Läti päevalehes Diena ja Leedu majanduslehes Verslo Zinios.