George Orwelli 1984. aastal ennustatud «1984» on lõpuks kätte jõudnud, aga veerand sajandit hiljem, kui Orwell arvas. Tema teoses oli iga inimese kodus ekraan, mille kaudu Suur Vend jälgis kodaniku igapäevatoimetusi ja hoidis meelsusel silma peal. Nüüd on meil neid meediatarbimise ekraane mitu: (tahvel)arvuti, mobiil, teler.
Lissabonis peetud reklaamikonverentsil Eurobest esinedes kiitis Google’i asepresident Henrique De Castro rõõmsalt, kuidas meediavahendajad, näiteks Google, tunneb iga kasutaja eelistusi lemmikvärvist kuni jalgpalliklubini välja. «Ja see on väga tore,» seletas De Castro reklaamitegijatele. «Nüüd saate te igaühele pakkuda just sellist reklaami, mis hetkel tema meelolu ja vajadustega sobib.»
Kordagi ei maininud ta oma ettekandes sõna «privaatsus». Ja miks oleks pidanudki: Google’i maailmas pole seda olemas. Kui oleks, siis ei saaks meile iga päev helendavate ekraanide kaudu sobivates doosides mõnusasse hämarolekusse viivat somat süstida. Just nii, nagu ennustas teine ettenägelik inglane Aldous Huxley oma 1932. aasta raamatus «Hea uus ilm».