Allar Jõks: õigusloome hiilgus ja viletsus

Allar Jõks. Foto: .

Parima ja halvima seaduse konkurss pole imeravim, kuid võimaldab läbi avaliku kriitika mõjutada õiguskultuuri, kirjutab Teenusmajanduse Koja aseesimees, advokaat Allar Jõks.

Pealetungiva populismi vari on suurim tont meie seadusandliku korra jaoks – sellise diagnoosi pani täna lõppenud parima ja halvima seaduse konkursi käigus üks lugeja. Komisjon on valiku teinud, kas Eesti õigusmaastik on nüüd vähem reostatud?

Teenusmajanduse Koja pakutud hea õigusloome tava (HÕT) konkurss pole imeravim, kuid võimaldab läbi tunnustuse ja taunimise mõjutada õiguskultuuri ning teha kodanike kriitika kuuldavaks.

Tugev kandidaat halvimaks seaduseks oli võrdõiguslikkuse seaduse sabas muudetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. Seejuures hindas komisjon õigustehnilist mõtteviisi, kus pannakse kokku erinevaid õigusvaldkondi reguleerivad ja omavahel mitte seotud eelnõud.

Seadusi treitakse hoogtöö korras, jättes põhjendamata, kas toimivate õigussuhete muutmine on möödapääsmatu. Tulemusena muutub õiguse mõistmine ja rakendamine keerulisemaks. Perekonnaseadust peeti suurepäraste juristide loodud seaduseks, mille vajalikkus ja sisu on mõistetav eelkõige suurepärasele juristile. Ülejäänutel on raske hoomata, kuidas oma käitumisjoonist peresuhetes kujundada. Näiteks abieluvararežiimi reguleerimine on läinud nii segaseks, et hädadest hoidumiseks on ülikooli juuraõppejõud soovitanud … mitte abielluda.

Siseriiklike (valimis)võitude nimel nõretavad valijale müüdud seadused populismist (võlakaitseseadus, monopolidele hinnapiirangu kehtestamise seadus). Ärikeskkonna atraktiivsust räsib tähtajaliselt antud õiguste sõnamurdlik äravõtmine. Vastuväited lämmatatakse retoorikaga, et kui teile Eesti seadused ja konkurentsiameti tegevus ei meeldi, siis võite lahkuda.

Kuna välisinvestorid valimistel ei osale, siis nemad hääletavadki jalgadega. Maailmapanga oktoobris avaldatud konkurentsivõime edetabelis Doing Business 2012 on Eesti investorite kaitstuse kategoorias aastaga langenud kuus kohta, maandudes 65ndaks. Kusjuures neli aastat tagasi olime 33. kohal. Eelnev kinnitab, et läbimõtlemata seadused jätavad jälje ettevõtluskliimale.

Lihtsameelne on arvata, et Tallinna Vee, Eesti Gaasi ja taastuvenergia tasude vähendamise ümber toimuv ei mõjutaks Eesti konkurentsivõimet.  

Komisjon valis halvimaks 2010. aastal muudetud erakonnaseaduse osas, millega tunnistati KarS § 402² kehtetuks ehk dekriminaliseeriti erakondade poolt ebaseadusliku annetuse vastuvõtmine.

Miks osutus halvimaks seadus, mille puutumus inimeste igapäevaeluga on peaaegu olematu? Tegemist on pahelise õigusloome silmatorkavaima esindajaga, kuna rikub peaaegu kõiki HÕT punkte. Lisaks on eeskujulik näide, kuidas seadusandlikku monopoli kuritarvitades endale sobivaid seadusi teha.

Karistusõigusliku vastutuse välistamine ei ole avalikes huvides, vaid kitsalt erakonna huvides. Menetlemine toimus varjatult ja arutellu ei kaasatud korruptsiooni vältimisega tegelevaid ametkondi ega vabaühendusi.

Eirati justiitsministeeriumis läbikaalutud lahendusi erakonna vastutuse suurendamiseks. Muudatus on põhjendamata. Seletuskirjas olev selgitus, et erakondade karistamine keelatud annetuse vastuvõtmise eest «ei ole otstarbekas», on oma küünilisuses ületamatu. Kindlasti on Eestis palju neid, kelle arvates näiteks liikluseeskirja järgimine ka «ei ole otstarbekas». Raske on õigustada, miks mobiiliga roolis rääkimine on karistatav, aga erakonna poolt varjatud annetuste vastuvõtmine mitte.

Mõju erakondade rahastamise läbipaistvusele on hindamata. Loogilise järelmina on äsja avalikustatud korruptsioonitajumise indeksis Eesti langenud viimaste aastate madalaimale kohale – 29ndale.

Valikut mõjutas ka asjaolu, et kui paljudele teistele õigusloomelistele pahedele on tähelepanu juhtinud vabariigi president (kobarseadused) ja õiguskantsler (käibemaksu tõstmise rutakas jõustamine), siis erakonnaseaduse muudatused jäid piisava tähelepanuta.

Enamiku nominentide puhul oli tegemist praakseadustega ehk tegijal juhtub. Riigikogu rõhuva enamuse, 80 liikme poolt oma huvides vastu võetud seadus on aga auga ära teeninud küünikseaduse tiitli.

Parimaks osutus riigikogu otsus «Õiguspoliitika arengusuunad 2018». Komisjon soovib valikuga edastada sõnumi, et õiguseloojatel tuleb mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes järgida otsuses sisalduvaid põhimõtteid. Sellisel juhul ei olekski ehk tulevikus enam põhjust halvimat seadust välja selgitada.

Riigikontroll avaldas mureliku auditi õigusaktide kvaliteedi osas. Kes vastutab õigusloome kvaliteedi eest? Eelkõige riigikogu, kes peab suurendama nõudlikkust. Kui komisjoni liikmed tulevikus eelnõud ka läbi loeksid, on võimalik luua sisulist arutelu eelnõu ettevalmistanud ametnikega seaduse eesmärkide, vajalikkuse ja mõjude osas.

Täna lõppenud võistlus ei jää viimaseks. Aasta pärast kuulutame välja uue võitja ja kandidaatide esitamine on alanud. Avalikkuse rolli hea õigusloome tava rakendamisel ei või alahinnata. HÕT «valvurite» surve peab olema leppimatult tauniv läbimõtlemata ja «pahelise» õigusloome suhtes. Vastasel juhul jäämegi virisema, et mis meist ikka oleneb.