FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Lepitaja töö eeldab oskust tulla toime nii enda kui ka teiste inimeste keerukate emotsioonidega. Kahjuks peab tõdema, et Eestis on selliseid inimesi vähe, kirjutavad perelepitajad Ülla Visnapuu, Tarvo Tendal, Ingrid Tiido, Aila Rajasalu vastuses Urmas Arumäe arvamusloole «Perelepitus pole võluvits, kohus veel vähem» (PM 16.04).

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Jagame Urmas Arumäe seisukohta, et perelepitus pole võluvits. Kas seda maailmas üldse ühesel kujul olemas on? Olukorra muutmiseks ei ole piisav pillimeeste ümberasetamine orkestris, eriti kui viiulimängija panna trumme mängima. Tõsi küll, mingi tulemuse sellega saavutame, võibolla kaunima vaate – iseasi, kas see pakub lahenduse ka siis, kui oskuslikest pillimeestest on puudus või dirigenti pole ...

Enne muutuste planeerimist ja kavandamist on oluline paika panna eesmärgid, mida loodame saavutada ja mõista, millised võimalused meil selleks olemas on. Konfliktid perekonnas ja nende lahendused on teema, mis puudutab kõiki. Seetõttu on tähtis, et kõik, kes soovivad, saaksid sõna, oleksid kaasatud, kuulatud ja mõistetud.