:format(webp)/nginx/o/2017/02/07/6319549t1h1948.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/22/11969291t1h8aa2.jpg)
Ehkki vaenlane oli talvel Eestist välja aetud, tekkis kevadel 1919 lõunarindel väga ärev olukord, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.
Tellijale
Täna Vabadussõjas: ärevad ajad Ruhja ja Võru all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
17. aprillil 1919 alustas punaväe Marienburgi grupeering (11. kütidiviis) taas Eesti lõunarindel pealetungi, esmaseks sihiks Võru. Esimene hoop tabas 1. ratsapolku, kes asus ülekaalukate jõudude survel järk-järgult taanduma. 19. aprillil vallutas Punaarmee Haanja ja 22. aprillil Rõuge. Samal päeval jõudis vaenlane Vana-Kasaritsa – Vana-Nursi joonele, seega 4–5 kilomeetri kaugusele Võrust, ja luuresalgad veel lähemale, praeguste Kuperjanovi pataljoni kasarmute lähistele. Võru raudteejaam oli otseses ohus.
/nginx/o/2019/04/22/11969302t1h5617.jpg)