Eesti sõjameestel oli ärevatest hetkedest hoolimata aega vaadata ka kuidas kalad jões sulpsu löövad.

FOTO: Eesti Filmiarhiiv

Ehkki vaenlane oli talvel Eestist välja aetud, tekkis kevadel 1919 lõunarindel väga ärev olukord, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

17. aprillil 1919 alustas punaväe Marienburgi grupeering (11. kütidiviis) taas Eesti lõunarindel pealetungi, esmaseks sihiks Võru. Esimene hoop tabas 1. ratsapolku, kes asus ülekaalukate jõudude survel järk-järgult taanduma. 19. aprillil vallutas Punaarmee Haanja ja 22. aprillil Rõuge. Samal päeval jõudis vaenlane Vana-Kasaritsa – Vana-Nursi joonele, seega 4–5 kilomeetri kaugusele Võrust, ja luuresalgad veel lähemale, praeguste Kuperjanovi pataljoni kasarmute lähistele. Võru raudteejaam oli otseses ohus.

Eesti sõdurid Ruhja kirikuaia juures jalgpalli mängimas.

FOTO: Eesti Filmiarhiiv