Kalev Stoicescu: Ukraina hääletas muutuste poolt

Ülekaalukalt Ukraina presidendiks valitud Volodõmõr Zelenskõi rõõmustamas oma toetajate keskel eile õhtul pärast lävepakuküsitluste tulemuste avaldamist. Foto: VALENTYN OGIRENKO/REUTERS/Scanpix

Ukrainlased on nüüd muutuste ärevuses, mida nad ise soovisid, kuid nad ei tea veel, kuhupoole muutused arenevad, kirjutab kolumnist ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Presidendivalimiste teine voor 21. aprillil selgitas lõplikult, kellest saab järgmiseks viieks aastaks Ukraina president. Rahva lemmikuks osutunud Volodõmõr Zelenskõi ametis olek (kuni 2024) langeb kokku naaberriigi Venemaa presidendi Vladimir Putini põhiseadusliku valitsemisajaga ning samuti USA presidendi järgmise ametiajaga (2021–2025), kelleks võib olla tagasi valitud Donald Trump, kui mitte demokraatide tõenäoline vastaskandidaat Joe Biden.

Meenutagem, et presidendivalimiste esimene voor oli 31. märtsil ning 39 kandidaadi seast said kõige suurema häältesaagi Zelenskõi (30,24 protsenti ehk 5,7 miljonit häält) ja ametis olev president Petro Porošenko (15,95 protsenti ehk kolm miljonit häält). Porošenkole oli kõige olulisem jõuda lõppvooru ning edestada oma peamist rivaali, endist peaministrit Julia Tõmošenkot (2,5 miljonit häält). Senine president täitis mõlemad ülesanded, kuid ilmselgelt eksis, alahinnates rahva meelsust, mis muutus Zelenskõi toetuseks, ning arvates, et just Tõmošenko elimineerimine teeb talle lõppvooru võitmise võimalikuks.