Andrei Kuzitškin

FOTO: Erik Prozes

President Kersti Kaljulaidi Moskva-visiidi eel arutasid teemat innukalt pea kõik Eesti venekeelsed ajakirjandusväljaanded. Venemaa ajakirjandus andis nagu kord ja kohus kohtumisest teada ja valgustas üpris ulatuslikult ürituse ametlikku osa, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin oma ülevaates.

Ajakirjanikud ja eksperdid hindasid Tallinna sammu üpris positiivselt. Keegi ei oodanud Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini kohtumiselt läbimurret, kuid visiiti kui sellist peeti sümboolseks katseks leida Kremli ja Kadrioru seisukohtades mingeidki kokkupuutepunkte pärast kümmekond aastat kestnud jahedust Eesti–Venemaa suhetes.

Erinevalt ekspertidest olid Eesti venekeelsed elanikud ühismeedias siiski juba ette skeptilised. Näiteks väljaande Viru Prospekt + Narvskaja Gazeta korrespondendid esitasid Narva elanikele küsimuse: «Mida soovite Eesti presidendile kohtumiseks Putiniga?» Vastusi tuli järgmisi: «Et meie president laseks end lõdvemaks, vabaneks lakkamatust hirmust, et Venemaa tungib meile kallale», «Me arvame, et kohtumine kulgeb normaalselt, Putin on ju ikkagi normaalne inimene ja käitub naisterahvastega nagu hästikasvatatud meesterahvas. Pole ta midagi nii hirmus, nagu kogu maailmas räägitakse», «Ah, mul ükskõik, kes kellega kohtub. Peaasi, et pensioni tõstetaks. Enne valimisi lubati ju, aga nüüd ütleb Ratas, et selleks pole raha», «Putin on ju tsaar, küll nüüd leiti talle ikka paras paariline. Midagi need sellised kohtumised ei lahenda».

Venemaa ajakirjandus andis nagu kord ja kohus kohtumisest teada ja valgustas üpris ulatuslikult ürituse ametlikku osa. Sealjuures anti teada ka seda, et Kreml valmistas Kersti Kaljulaidi visiidi tarbeks ette materjalid faktidega Eestis valitseva massilise kodakondsusetuse, venekeelse hariduse järkjärgulise kaotamise ja natsikuritegude heroiseerimise kohta.

Kreml valmistas Kersti Kaljulaidi visiidi tarbeks ette materjalid faktidega Eestis valitseva massilise kodakondsusetuse, venekeelse hariduse järkjärgulise kaotamise ja natsikuritegude heroiseerimise kohta.

Venemaa telekanal Pervõi Kanal ei jätnud uudistesaates Eesti presidenti kritiseerimata: «Eesti poliitikud nimetasid oma presidendi kõnelusi venelastega väärituks teoks. Aga kui ta juba sõidab, siis rääkigu Putiniga jõu keeles. Vene keele õpetamist koolis peetakse ohuks rahvuskultuurile. Kersti Kaljulaid on Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide veendunud pooldaja.»

Mõningane segadus kerkis Moskva hoone ümber, kus asub Eesti saatkond ja mille renoveerimise lõpetamine andis ajendi Eesti presidendi visiidiks Venemaale. Kersti Kaljulaid kirjutas Facebookis: «See hoone on olnud alati eestlaste käes, isegi kui vahepeal kadus mastist sinimustvalge.» See ei meeldinud kuigi palju Kremli ajakirjanikele, kes viivitamata pareerisid, et hoone kuulub Venemaale ja on antud Eestile 99 aastaks rendile sümboolse tasu eest – üks rubla aastas. Teiste allikate kohaselt olevat saatkonnahoone siiski 2014. aastal saanud Eesti omaks ja renditakse ainult krunti. Loodetavasti heidavad Eesti välisministeeriumi ametnikud sellele küsimusele lähemat valgust.

Ajaleht Kommersant avaldas pikema intervjuu Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga pealkirja «Me ei muretse oma territoriaalse terviklikkuse ja turvalisuse pärast» all. Kersti Kaljulaid tunnistas: «Mõningaid kardinaalseid otsuseid peavad nagunii langetama palju suuremad tegijad kui Eesti. Meie, muide, tajume jätkuvalt ratsionaalselt maailmas toimuvat, hoiame kinni oma väärtustest ja arendame koostöös Venemaaga meie kahepoolseid suhteid.»

Kremli nõndanimetatud patriootlikud väljaanded kasutasid loomulikult Eesti-Venemaa kõnelusi ära arutamaks Venemaa-vastase ühtse rinde lagunemist. Näiteks telekanal Tsargrad valis välja portsjoni tsitaate ühismeediast. «Dialoog on hädavajalik! Ta [Kaljulaid] on palju etem kui tema eelkäija Ilves, too NATO marionett,» kirjutas kasutaja Soomest. «No nüüd on kõik! Nüüd hakkab temaga [Kaljulaidiga] tegelema Eesti eriprokurör …» visati nalja Venemaal.

Kremli nõndanimetatud patriootlikud väljaanded kasutasid loomulikult Eesti-Venemaa kõnelusi ära arutamaks Venemaa-vastase ühtse rinde lagunemist.

Seepärast ei jätnud paljud Venemaa meediakanalid tähelepanuta Leedu kriitilist reageerimist Eesti presidendi Moskva-visiidi peale. Leedu välisministri avaldust hinnati tõendina Balti riikide liidu murenemise alguse kohta. Portaal Rambler avaldas sel teemal mitu materjali pealkirja «Putin ajas Leedu ja Eesti tülli» all. «Politoloogide arvates seadis Eesti liidri visiit Venemaale kahtluse alla Balti riikide «ühtse» Venemaa-vastase poliitika, mis tingiski välispoliitikaga tegeleva ametkonna terava reaktsiooni. Vilnius kritiseeris Eesti presidenti Kersti Kaljulaidi, kes saabus visiidile Moskvasse. Leedu välisminister Linas Linkevičius teatas, et Tallinnal tuleb edaspidi niisugused sammud kooskõlastada Balti naabritega.»

Föderatsiooninõukogu kaitse ja julgeoleku komisjoni liige Frants Klintsevitš omakorda võrdles Linas Linkevičiuse tegevust «majavanema» sammudega, kes peab jälgima kõigi elanike käitumist. «Nähtavasti see, kes pani Leedule sellise kohustuse, pelgab tõsimeeli, et Balti russofoobiasse võib tekkida mõra,» kirjutas senaator Facebookis.

Infoagentuur Regnum jätkab sama teemat ja toob ära Leedu seimi saadiku, konservatiivi Arvydas Anušauskase sõnad: «Kaljulaidi kohtumine Putiniga – see oli demonstratsioon ilma mingi tulemuseta.»

Ehk oli tõesti kellelgi illusioone Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini kohtumise tulemuste kohta. Pealegi keegi ju ei tea, mis toimus kõnelustel kinniste uste taga ja millest kaks riigipead tegelikult kõnelesid. Küll said kohtumise fakt ise ja taust, kus see toimus, venekeelses blogiilmas marulise kriitika osaliseks.

Ehk oli tõesti kellelgi illusioone Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini kohtumise tulemuste kohta. Pealegi keegi ju ei tea, mis toimus kõnelustel kinniste uste taga ja millest kaks riigipead tegelikult kõnelesid.

Näiteks Vabadusraadio portaalis avaldati järgmised lugejate kommentaarid. Oleg Ševtšenko: «Aga Kersti ikkagi ei eiranud kohtumist, murdus ega suutnud mõistuse varal kõrgemale tõusta, ei paistnud isegi Putini taustal tark välja. Küll tuli edukalt välja süüdlasest anuja nägu ja tegu.» Fjodor Petrov: «Putin on sarmikas, nagu ka sarimõrvarid (muidu nad ju ei saaks olla nii edukad) või usalduse ärakasutajad, sulid ja teised sellised. Putin jääb tänu sellele isiklikus vestluses alati peale. Kuid kindlasti petab ja hind tuleb kõrge.»

Kõige karmima vastulöögi sai president Kersti Kaljulaid aga Eesti venekeelses blogosfääris. Esiteks kritiseerisid ühismeedia kasutajad tema avaldust Ukraina kohta. Kollektiivne arvamus kõlas: pole tarvis sõita Putini juurde, et kritiseerida Venemaa poliitikat Krimmis. Teiseks süüdistasid paljud Kersti Kaljulaidi silmakirjalikkuses: Eestis nõuab ta vene koolide üleviimist eesti keelele, Moskvas aga kõneleb venelaste võrdsetest õigustest. Kolmandaks tekitas elevust ametliku kohtumise foto, millel Kersti Kaljulaid istub, üks jalg üle teise visatud, kinganina kõrgele tõstetud. Muide, ka Venemaa televisioonis näidati seda kaadrit kõikvõimalikest rakurssidest, nii et nägemata ei jäänud ka Eesti presidendi aluspesu piirjooned. Siin, jah, tuleb tegelikult pöörata pilk juba Eesti riigipea protokolliosakonna poole.

Eesti ühismeedia venekeelse segmendi kasutajad olid samuti arvamusel, et kuni Eesti territooriumil viibivad NATO väed, ei toimu Venemaaga mingit lähenemist. Seepärast on Kersti Kaljulaidi visiit Putini juurde puhas ajaraisk.

Eesti ühismeedia venekeelse segmendi kasutajad olid samuti arvamusel, et kuni Eesti territooriumil viibivad NATO väed, ei toimu Venemaaga mingit lähenemist.

Kuid leidub ka arvamus, et Eesti-Venemaa kõrgeima taseme kohtumisest lõikas eelkõige kasu Vladimir Putin. Ta tarvitas «vene küsimust» selleks, et tõugata peaministri kohale Eesti venekeelse elanikkonna huve väljendava Keskerakonna juht. Tallinna linnapea ametisse sai esimest korda saja aasta jooksul venekeelne poliitik Mihhail Kõlvart, venekeelsele Yana Toomile aga garanteeriti koht Euroopa Parlamendis. Kremli järgmine samm on Eesti majandusolukorra destabiliseerimine, eelarvedefitsiidi tekitamine ja Eesti riigivara – raudtee ja Tallinna sadama – mahamüümine eelarveaugu täitmiseks.

Seetõttu pidasid paljud venekeelsed kommentaatorid Kersti Kaljulaidi Moskva-visiiti püüdeks taastada vasallisuhted Venemaaga, et kaitsa Eesti äriringkondade majandushuve, mis muidu riskivad sattuda Venemaa investorite löögi alla. Kreml ja Kadriorg on ju ikkagi eri kaalukategoorias jõud ning otsese kokkupõrke korral jääb Eesti alati ja igal juhul kaotajaks, leiavad vene blogijad.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane