Ajakirjanikud ja eksperdid hindasid Tallinna sammu üpris positiivselt. Keegi ei oodanud Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini kohtumiselt läbimurret, kuid visiiti kui sellist peeti sümboolseks katseks leida Kremli ja Kadrioru seisukohtades mingeidki kokkupuutepunkte pärast kümmekond aastat kestnud jahedust Eesti–Venemaa suhetes.
Erinevalt ekspertidest olid Eesti venekeelsed elanikud ühismeedias siiski juba ette skeptilised. Näiteks väljaande Viru Prospekt + Narvskaja Gazeta korrespondendid esitasid Narva elanikele küsimuse: «Mida soovite Eesti presidendile kohtumiseks Putiniga?» Vastusi tuli järgmisi: «Et meie president laseks end lõdvemaks, vabaneks lakkamatust hirmust, et Venemaa tungib meile kallale», «Me arvame, et kohtumine kulgeb normaalselt, Putin on ju ikkagi normaalne inimene ja käitub naisterahvastega nagu hästikasvatatud meesterahvas. Pole ta midagi nii hirmus, nagu kogu maailmas räägitakse», «Ah, mul ükskõik, kes kellega kohtub. Peaasi, et pensioni tõstetaks. Enne valimisi lubati ju, aga nüüd ütleb Ratas, et selleks pole raha», «Putin on ju tsaar, küll nüüd leiti talle ikka paras paariline. Midagi need sellised kohtumised ei lahenda».
Venemaa ajakirjandus andis nagu kord ja kohus kohtumisest teada ja valgustas üpris ulatuslikult ürituse ametlikku osa. Sealjuures anti teada ka seda, et Kreml valmistas Kersti Kaljulaidi visiidi tarbeks ette materjalid faktidega Eestis valitseva massilise kodakondsusetuse, venekeelse hariduse järkjärgulise kaotamise ja natsikuritegude heroiseerimise kohta.
Kreml valmistas Kersti Kaljulaidi visiidi tarbeks ette materjalid faktidega Eestis valitseva massilise kodakondsusetuse, venekeelse hariduse järkjärgulise kaotamise ja natsikuritegude heroiseerimise kohta.