Tõnis Oja

FOTO: Postimees

Endine kolleeg küsis mõni päev tagasi, mida ma kavatsen teha oma teise samba pensionifondiga pärast seda, kui kahe aasta pärast võib sealt raha välja võtta.

Vabatahtlikult teise sambaga liitunud ning finantsturge hästi tundev küsija ütles, et tema võtab raha kohe välja. Ja põhjus pole mitte selles, et ta ei usalda fondihaldureid, vaid hoopis selles, et ta ei usalda enam riiki.

Nii ongi. Enam polegi tähtis, kas teise samba pensionisüsteemi reform tuleb või mitte. Kahju on juba tehtud ning uue koalitsiooni leppesse pandud punkt, millega kavatsetakse peaaegu kaks aastakümmet püsinud süsteem pea peale pöörata, on investorite jaoks poliitilist riski juba suurendanud.

Võib ju muidugi öelda, et riik on pensionisüsteemi juba korra sekkunud, kui finantskriisi ajal oma sissemaksed peatas. Kuid toona oli tegemist erakorralise, kord sajandis tekkiva olukorraga ja inimesed said sellest aru. Nüüd näidatakse, et riik võib minna süsteemi kallale igal ajal ja ilma erilise põhjuseta.

Lisaks väga suurele riskile, et inimesed loobuvad teisest sambast ja tulevikus tuleb loota ainult riigile tingimustes, kus pensionäride ja maksumaksjate suhe muutub kehvemaks, kasvab usaldamatus ka riigi ja potentsiaalsete investorite vahel.

Uus valitsus kavatseb viia börsile 49 protsenti Eesti Energia tütarettevõttest Enefit Green. Aasta tagasi müüs riik aktsiate avalikul emissioonil (IPO) kolmandiku Tallinna Sadama aktsiatest. Ehkki nii riik kui ka sadamafirma ise peavad IPOt väga edukaks, viitab aktsiate jaotus, et see edukus on küsitav ning tuli kohalike väikeinvestorite arvelt.

Oli selle edukusega, kuidas oli, aga usun, et Enefit Greeni aktsiate müük saab olema märkimisväärselt keerulisem, sest kohalikud investorid on juba ühe korra pettunud. Pealegi ei tõmba siinsed poliitilised suundumused ka välisinvestoreid ligi, mistõttu võib ennustada, et Enefit Greeni aktsiamüük on veel keerulisem.

Lisaks lubas ametisse astuv rahandusminister valitsuse eesmärkide saavutamiseks laenu võtta. Seni on riik laenanud Euroopa Investeerimispangalt, kui aga laenumahtu suurendada, siis tuleks raha hankida ilmselt turult ehk emiteerida võlakirju, mis kohaliku kapitalituru arengu seisukohalt on hea. Aga jälle. See koalitsioon on finantsturgudel Eesti poliitilisi riske suurendanud ning võlakirju müüa on tunduvalt raskem, kui oleks olnud enne 4. märtsi, ja intress tuleb ilmselt samuti kõrgem.