Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/30/6216741t1hc604.jpg)
/nginx/o/2019/04/21/11967750t1h7f86.jpg)
- Kolm ekspertrühma leppis kokku uue haridus- ja teadusstrateegia peaeesmärgid:
- Luua individuaalseid valikuid toetav „õmblusteta“ haridussüsteem.
- Tagada eesti keelt ja kultuuri väärtustav sidus ühiskond.
- Keskenduda oskuste rakendamisele ja ettevõtluspädevuse arendamisele.
Sadakonna eksperdi koostöös on valminud nägemus Eesti hariduse ja teaduse arenguvajadustest.
Eestlaste seas on maksvusel uskumus, et korralik haridus on hea elu eeldus. Vähemasti Kalevipoja ja Vargamäe lugudest saati on meie rahvas tahtnud tarkuse ja õpetuse varal oma lastele hõlpsamat ning õnnelikumat tulevikku pakkuda.
Kannustatuna usust, et teadmised ja oskused on hindamatu vara, oleme ikka ja jälle otsinud võimalusi, kuidas Eesti haridust ning teadust veel paremaks teha. Ilmselt ei ole ükski teine valitsemisala näinud nii palju reformimise ja ümbertegemise katseid kui haridusvaldkond.
Selle üle võib ju ironiseerida, kuid ühiskonna ja maailma kiirete muutustega kaasas käimine on ometi vältimatu. Oleme õigusega uhked oma ühtluskoolile rajatud hariduskorralduse üle, mis tagab igale lapsele enam-vähem võrdse stardipositsiooni. Nii ei seata inimese eneseteostust ja arengut liiga suurde sõltuvusse tema kodu varalistest võimalustest.
See süsteem on kaine alalhoidlikkuse ja julge uuenduse vahel parajat tasakaalu otsides seni meid küllalt hästi teeninud. Kas see on aga nii ka edaspidi?
Enamikus valdkonnis on strateegilised eesmärgid sõnastatud aastani 2020 ja seepärast valmistub riik hoolega sõnastama eesmärke aastateks 2021–2035. Uut plaanimise tsüklit on alustanud ka haridus- ja teadusministeerium, mille neli peamist poliitikavaldkonda – haridus, teadus, noored ja keel – saavad uue pikaajalise arenguraamistiku.
Uut plaanimisperioodi ei alustatud nullist. Arvesse võeti nelja kehtiva arengukava – elukestva õppe strateegia, teadmispõhise Eesti strateegia, eesti keele arengukava ja noortevaldkonna arengukava – vahehindamiste tulemusi, et teada, millised eesmärgid on ikka veel olulised ja milliseid tuleks muuta.
Haridus- ja teadusministeerium otsustas visiooniloome üles ehitada mõjuvaldkonnapõhiselt. Nii jõuti välja kolme mõjualani: ühiskonna väärtused ja vastutus, sidusus ja heaolu ning konkurentsivõime. Ligi sajast eksperdist moodustati kolm rühma, mille juhiks said professorid Margit Sutrop (väärtused ja vastutus), Krista Loogma ja Marju Lauristin (sidusus ja heaolu) ning Raul Eamets (konkurentsivõime).
Vastust otsiti neljale küsimusele. Missuguse Eesti peaks 2035. aastaks meie haridus- ja teaduskorraldus suutma kujundada? Mida peaks koolides, ülikoolides, uurimisasutustes ja mujal tegema, et meie rahvas, keel ja kultuur kestaksid? Millistele väärtustele peaks ühiskond tuginema, et meie inimesed oleksid õnnelikud, saaksid võimalikult hästi omavahel läbi ja oleksid vastutustundlikud? Mida muuta haridus- ja teaduskorralduses, et ühiskond oleks konkurentsivõimeline, kuid samas kestlik? Täielikku üksmeelt ei õnnestunud muidugi leida ei rühmade sees ega vahel mitmes küsimuses – seegi käib julge visiooniloomise juurde.
Üle poole aasta kestnud mahuka töö tulemusena esitasid eksperdirühmad märtsis oma tööd haridus- ja teadusministeeriumile ning 15. aprillil Eesti avalikkusele Tallinna Kultuurikatlas visioonikonverentsil «Tark ja tegus Eesti 2035». Kahtlemata on püüd mahutada ekspertide ulatusliku töö ülevaadet ajalehe nappi ruumi tänamatu üritus. Olgu siiski esile toodud viis kõige olulisemat ettepanekut.
Viis strateegilist eesmärki
Õmblusteta haridussüsteem
Iga inimene on väärtus, seega peame igaühe võimed maksimaalselt välja arendama. Haridussüsteem peab olema paindlik ning õppeastmete ja -suundade kvaliteet ühtlasem. Inimese haridust peab käsitlema ühtsena terve elukaare jooksul ning looma läbi kogu elu õppimise süsteemi, mis motiveeriks igaüht säilitama õpiharjumust.
Haridussüsteem peab toetama kiiret ümberõpet ja pakkuma (täiend)õpet igas vanuses inimestele. Haridustee jätkamiseks ei tohi olla takistusi, hoolimata sellest, mis hetkel või põhjusel hariduse omandamine lõpetati. Haridusteed on muutunud individuaalsemaks, alates lasteaiast kuni kõrgkoolijärgse täiendõppeni, mida tingivad õpi- ja töötee pikenemine ning sagenev liikumine töökohtade vahel.
Keele ja kultuuri väärtustamine ning sidus ühiskond
Üha globaliseeruvas maailmas kasvab surve väikerahvaste keelele ja kultuurile. Suureneb Eesti inimeste globaalne liikuvus nii tööturul kui ka eraelus ning kasvab digitaalse keskkonna mõju kultuurile, suhtlusele, võimaluste võrdsusele. Tipptasemel teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheline. Kõik see paneb proovile eesti keele ja kultuuri.
Oluline on näha keelt ja kultuuri ühelt poolt järjepidevana, teiselt poolt pidevalt muutuvana: elusa ja arenevana. Aastal 2035 on eesti keel mainekas, kaitstud, uuritud ja arenev. Eesti keel on paindlikult kohanenud teaduse ja tehnoloogia kiire arenguga. Säilinud on välismaal elavate Eesti juurtega inimeste eesti keele oskus. Laienenud on võõrkeelte õpetamine ja oskus.
Uued oskused ja oskuste kasutamine
Eesti tööturg väärtustab vähe tipposkusi. Meie inimestel on oskusi enam, kui neid tööturul kasutatakse, ütleb rahvusvaheline täiskasvanu oskuste uuring PIAAC, milles võrreldi Eesti inimeste infotöötlusoskusi ja nende kasutamist teiste riikide inimeste omaga.
Teadmistele ja oskustele lisaks tuleb inimestele õpetada oskuste kasutamist, ettevõtlikkust ja tõsta nende tegutsemisvõimet. Praegu pigem odaval kui targal tööjõul põhinev tööturg peab muutuma, arendades inimeste juhtimis- ja töö organiseerimise oskust.
Õppimine kui koostöö ja õpetaja kui teejuht
Õppimine on õppijakeskne ja koostöine, olles suunatud iga õppija võimestamisele ja toetamisele, tema eneseteostusele ja toimetulekule eri rollides. Olulised märksõnad on õppimise tähenduslikkus, õppija ja õpetaja autonoomia, tihe koostöö ning teadlik ja süsteemne tagasisidestamine kõigi õppeprotsessi osapoolte vahel.
Senisest enam on väärtustatud koolirõõm – õppijate ja õpetajate subjektiivne heaolu õppeprotsessis. Kuna kasvab õppija valikuvabadus ja vastutus, kasvab risk nõrgemate kõrvalejäämiseks. Tähtsamaks saab õpetaja oskus olla õpilase juhendaja, mentor nii tema õpitee kujundamisel kui ka selle läbimisel.
Teaduspõhine mõtteviis ja tipptasemel ülikoolid
Teadus, st teaduslik mõtteviis ja arusaam maailma toimimisest on osa kultuurist. Teadus on teaduspõhise hariduse sisu ja protsessi alus ning ühiskonna innovatsiooni ja majandusliku konkurentsivõime kasvu eeldus.
Teaduse ja sellega seotud innovatsiooni roll kasvab nii majanduse kui ka muude eluvaldkondade, sh tervishoiu ja hariduse korraldamisel.
Lähem eesmärk on teadusliku mõtteviisi ja tõenduspõhise maailmapildi muutumine üldiseks väärtuseks, millest ka tegelikult juhindutaks. Teadus-, fakti- ja tõenduspõhisus on hädavajalik nii ühiskonna konkurentsivõime, tervise ja heaolu kui ka hariduse edenemiseks.
Kvaliteetne kõrgharidus on kallis, rahvusvaheline ja konkureerib maailmas nii andekate üliõpilaste kui ka õppejõudude pärast. Eesti ülikoolid täidavad samal ajal eesti keele ja kultuuri arendamise juhtrolli.
Allikad: haridusvisiooni töörühmad
Lugejail, kel tekkis visiooni vastu põhjalikum huvi, on võimalik kolme eksperdirühma dokumentide ja nende kokkuvõttega tutvuda siin.
Visiooni koostamine oli strateegialoome esimene etapp. Peagi algab haridus- ja teadusministeeriumis arengukavade koostamine – aluseks võetakse muu hulgas ekspertide visioon.
Soovime koostada haridus- ja teaduskorralduse arenguraamistiku, mis on realistlik ning võimalikest parim. Seepärast oleme avatud koostööle kõigi partnerite, siht- ja sidusrühmadega. Teeme koos Eesti targemaks ja tegusamaks!