Jaak Prozes.

FOTO: Peeter Langovits

Soome-ugri hõimuliikumise edendaja Jaak Prozes leiab, et president Kersti Kaljulaid tegi Venemaa presidenti Vladimir Putinit Tartusse Soome-ugri rahvaste maailmakongressile kutsudes õige sammu, kuna idanaabrite riigipea on soome-ugri rahvaste vastu näidanud kõrgendatud tähelepanu ja võib tahta tulla Tartusse.

Soome-ugri rahvaste maailmakongressid toimuvad alates 1992. aastast, mil koguneti Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris. Sellest soome-ugri riikide presidendid osa ei võtnud.

Esimest korda võtsid Eesti, Soome ja Ungari president koos osa Soome-ugri rahvaste maailmakongressist 2000. aastal Helsingis. See traditsioon on jätkunud, 2008. aastal võttis soome-ugri riikide presidentide kõrval kongressist osa ka Venemaa president Dmitri Medvedev.  Samas alati on Venemaa presidenti nendele üritustele kutsutud.

Seega kutse esitamises Venemaa presidendile Vladimir Putinile midagi kummalist pole, eelmiste kongresside korraldamise kontekstis on see loomulik käik. Kindlasti ka väga õige ja õigesti ajastatud käik, sest Venemaa presidendi võimalik osalemine, oleks mitmeski mõttes väga tähtis. Esiteks näitaks se seda, et Venemaa kõrgeimale juhtkonnale läheb soome-ugri rahvaste olukord korda. Teisest küljest tõstab see Venemaa soome-ugri rahvaste eneseteadvust. Putini osalemine oleks nagu kinnituseks, et soome-ugri rahvaste püüdlustel jääda rahvustena püsima, on teatav legitiimsus.  Et see pole Vene riigi vastasus. Samuti on väga tähtis signaal, et Venemaa juhtkond peab soome-ugri rahvaste koostööd tähtsaks ja leiab, et see on vajalik arvuliselt ikkagi väga väikeste rahvaste püsima jäämiseks.

Venemaa soome-ugri rahvad on tulevikus tegelikult suurte väljakutsete ees. Nende keelte kõnelejaskond vähenes Venemaa kahe viimase rahvaloenduse vahel 2002 - 2010 2 miljonilt, 1,5 miljonile. See tähendab seda, et 500 000 inimest suri keelelisel 8 aasta jooksul. Paljude soome-ugri rahvaste keelte kõnelejaskond vähenes samal ajal aga üle 50 %, nimetaks siin karjalasi. Mitut Venemaa soome-ugri rahvast või keelt (nt. vadja, isuri, saami, mansi) on jäänud alles alla tuhande inimese, kui palju on ainuüksi Venemaal külasid, kus elab üle tuhande inimese. Sellistes tingimustes näha, et ikkagi kujutavad Venemaa soome-ugri rahvad oma tagasihoidlike nõudmiste või ettepanekutega Venemaale probleeme, on enam kui kohatu. Ammu on käes aeg, mil suur riik võiks näha soome-ugri rahvastes kultuurilist rikkust ja vastutust inimkonna ees, et neil rahvastel oleks rahvuskeelne tulevik.

Peab tunnistama, et Venemaa presidendil on olnud märkimisväärsed huvid soome-ugri rahvaste ajaloo ja kultuuride vastu. Tema otsusel on Sõktõvkaris asutatud Föderaalne Soome-ugri kultuurikeskus.  2017. aastal määras ta aga pikka aega Mordva vabariiki juhtinud mokšamordva rahvusest Nikolai Merkuškini oma eriesindajaks koostööl soome-ugri rahvaste maailmakongressiga.

Lähtudes sellest võib arvata, et Venemaa presidendil võib olla huvi osalemaks 17. - 19. juunini 2020. aastal Tartus toimuval 8. Soome-ugri rahvaste maailmakongressil. Kersti Kaljulaid aga võttis vastu õige otsuse ja kutsus Venemaa presidenti kongressile. Jääme huviga ootama Vladimir Putini otsust.