Meeleavaldajad Inguššia lipuga, protestides piiride muutmise vastu.

FOTO: Musa Sadulayev / AP

Impeerium lagunes 20. sajandil kahel korral, 1917. ja 1991. aastal, ja on usutav, et 21. sajandil ootab ees kolmas, viimaseks jääv vaatus. Juba on näha teada-tuntud eeldusi: eri piirkondade inimesed astuvad aina agaramalt kaitsma oma kodanikuõigusi ja seisavad vastu impeeriumi keskuse omavolile, kirjutab vene poliitikavaatleja Vadim Štepa.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Selle aasta kevade suurimad protestiüritused Venemaal toimusid nii kaugetes ja omavahel erinevates piirkondades nagu Arhangelski oblast ja Inguši vabariik. Arhangelskis astuti välja plaani vastu rajada oblastisse tohutu prügimägi, kuhu hakataks tooma Moskva jäätmeid. Meeleavaldajad kuulutasid: «Me ei ole Moskva koloonia!» See kolonialismivastane üleskutse kõlas hämmastavalt sarnaselt nendega, mida skandeeriti Eesti keskkonnaprotestidel 1980. aastate keskel.

Prügimäe rajamine nõuab seaduse järgi avalikku arutelu, kuid Kremli paika pandud oblastivõimud eirasid seda nõuet. Inguššias oli olukord samalaadne: ka seal leppis Kremli määratud vabariigi juht naabri Tšetšeenia juhiga kokku piiri muutmise viimase kasuks. Seda hoolimata sellest, et Inguši vabariik on niigi väikseim Venemaa koosseisu kuuluv vabariik. Lisaks nõuab Inguššia põhiseadus riigipiiri muutmiseks igal juhul rahvahääletust, ent võimud keeldusid seda korraldamast.