:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/17/11958701t1h8456.jpg)
Kuigi keegi teenib täna teenimatult vähe tähelepanu, aga kellele see on siiski tema karjääris üks tähtsamaid päevi, siis on see Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre.
Jaanus Piirsalu: suursaadiku suur päev (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me ei tea, kas täna just nii läheb, nagu 25 aastat tagasi pärast kõige kuulsamat Eesti ja Vene presidendi kohtumist. Toonane välisministeeriumi kõrge ametnik Mart Helme kirjeldas seda nii: «Kremlist sõitsime tagasi saatkonda, kus ootas hulk Eesti ajakirjanikke, ning sealt peaaegu kohe Radissoni hotelli pressikonverentsile. Uuesti saatkonda jõudnud, lasid kõik sõna otseses mõttes lipsud lõdvaks. Kahn otsis napsid välja.» Jüri Kahn oli esimene Eesti suursaadik Venemaal pärast taasiseseisvumist.
Loodetavasti on Laidrel ja kõigil Eesti diplomaatidel Moskvas ka seekord põhjust pärast Kremlist tagasijõudmist lipsud lõdvaks lasta. President Kersti Kaljulaidi tulek saatkonna taasavamisele oli juba magustoit, millele presidentide kohtumise organiseerimine lisas kreemi juurde.
Suusõnalise küllakutse esitas Vladimir Putin Kersti Kaljulaidile möödunud novembris põgusal kohtumisel Pariisis Esimese maailmasõja lõpu mälestusüritusel. Postimehe andmetel kõneles seejärel Kaljulaidi välisnõunik Lauri Kuusing kohtumise võimalikkusest kiirelt üle samas viibinud Vene välisministri Sergei Lavroviga, kes Putini küllakutsele muidugi vastu ei vaielnud.
Avang oli hea, aga praktiline töö kohtumise organiseerimisel jäi Laidre teha. Kogemusi selleks polnud Laidrel vaja kelleltki laenata: tegemist on Eesti kõige kogenuma suursaadikuga. Laidre oli esimeste Eesti suursaadikute seas, kes määrati ametisse 1991. aasta sügisel. Ülejäänud kuuest saadikust ei tööta keegi enam diplomaadina, osa on meie seast lahkunud.
Jutud Eesti ja presidendi alandamisest Moskvas näitavad meie endiselt säilinud moonaka mentaliteeti.
Jutud Eesti ja presidendi alandamisest Moskvas näitavad meie endiselt säilinud moonaka mentaliteeti. Ehk on seda raske uskuda Eestis, aga Kremlis ei mõelda iga päev sellest, kuidas Eestile koht kätte näidata. Üldse on see kohtumine kõvasti üle tähtsustatud. Hea kui tuleb sõnum mõne regionaalse projekti kohta. Näiteks võiks lõpuks liikuma hakata Peterburi-Tallinna kiirrongi idee, kus piirikontroll toimuks sõidu ajal nii, nagu juba aastaid liigub kiirrong Peterburi ja Helisnki vahel.