Haftari juhitud Liibüa Rahvusarmee. 

FOTO: ESAM OMRAN AL-FETORI/REUTERS

Liibüas käib kodusõda. Jälle. See võiks ju panna vaid õlgu kehitama, kui see meile nii oluline poleks, kirjutab kolumnist Karmo Tüür. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Pärast Muammar Gaddafi kukutamist 2011. aastal pole selles riigis miski kindel. Pole isegi see, kas on põhjust sellest territooriumist rääkida kui riigist selle sõna Euroopa jaoks tavapärases võtmes.

Liibüa-nimelist moodustist Põhja-Aafrikas rebivad ja sakutavad nii sisemised kui välised jõud, nii kohaspetsiifilised kui universaalsed muutujad. Aga kõigest järgemööda.