Mailis Reps.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Neljaks aastaks koalitsiooni moodustamine peab vaatama kõigi Eesti elanike poole, arvestama erinevate huvide, vaadete ja ootustega, kirjutab riigikogu liige Mailis Reps (Keskerakond). 

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna koalitsiooni moodustamiseks peeti läbirääkimisi 26 päeva. Kõnelused algasid nädal peale valimisi, mistõttu oli esimestel kõneluste päevadel osapooltel veel palju valimisõhinat hinges. Maailma oma erakonna valijate silmades nägemine asendus pikkamööda suurema pildiga Eestist, siin elavate inimeste heaolust ja meie tulevikust. Neljaks aastaks koalitsiooni moodustamine peab vaatama kõigi Eesti elanike poole, arvestama erinevate huvide, vaadete ja ootustega.

Loodav koalitsioon peab mõistma paljude erinevate inimeste muresid ning leidma lahendusi eesootavatele probleemidele, mida võib-olla enne valimisi isegi ei teatud või tunnetatud. Veelgi enam, Vabariigi Valitsuse kohustus on vaadata palju pikemalt kui neli aastat, sest igapäevased otsused või otsustamata jätmised mõjutavad enamgi järeltulevaid põlvkondi. Nii ongi mõistetav, et iga kõnelustel osalenud erakond pidi paljud oma valijatele olulised teemad kõrvutama teiste põletavate teemadega ning siis leidma tasakaalu nii erinevate huvide kui konkureerivate lahenduste vahel.

Mitu lahendust ja võimalust

Läbirääkimiste tulemusena sündis töödokument, kus paika said olulised suunad ja põhimõtted, kuid kõike ei kirjutatud detailideni lahti. Ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on selge, et alles probleemi kallal süvitsi töötades tekib piisav alus teha parim valik – see võib tähendada juriidilist analüüsi, sotsiaalsete partneritega arutelusid, rahalisi analüüse, teadlaste teadusliku sisendi vajadust või kiirel esmapilgul veel teadmata detailide vaagimist. Just seetõttu leppisime kokku sõnastusi nagu «analüüsime, peame vajalikuks, toetame, jt». Loomulikult võib selliseid lahendusi naeruvääristada, aga kas me ühiskond tõesti soovib, et ühe-kahe päeva jooksul kogu nelja aasta areng lõplikult paika sõnastatakse? Ma olen olnud Reformierakonnaga valitsuses kahel korral, kus tõesti uusi teemasid lauale ei olnud võimalik panna, kui nad ei olnud koalitsioonilepingus kirjas. Justkui üks ja ainus tõde ja lahendus, mustvalgelt.

Teiseks olid mitmed teemad ja probleemide lahendused ministeeriumite tasandil juba arutlusel või välja töötamisel. Just vajadus ennast detailidega kurssi viia, et täpses inforuumis parimaid lahendusi valida, nõudis mitmete teemade pehmemaid sõnastusi. Lepiti poliitilisel tasandil kokku, mis on eesmärk, kuid lahenduseni jõudmise osas on võimalik valida mitme alternatiivi vahel.

Kolmandaks tähendasid rahalised arvestused ning rahandusministeeriumi ja statistikaameti omavahelised tulised vaidlused, et täpsemad eelarve võimaluste numbrid selguvad alles maikuus riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus. Valimisaastatel moodustataksegi nelja aasta eelarve kava ehk RES alles maikuu jooksul. Seega ei saanudki kokku leppida mitu eurot eraldatakse pensioni erakorraliseks tõusuks, päästeametnike ja õpetajate palgatõusuks vms. Lepiti kokku prioriteetides – erakorraline pensionitõus, haridus ja kultuuritöötajad, aktsiiside langetus, teadus ning siseturvalisus ja riigikaitse. Jätkatakse tervishoiule lisaraha leidmisega. Kuidas seatud eesmärgid järgmise nelja aasta vahel jagunevad, näitab mais koostatav riigi eelarvestrateegia.

Elu pole must-valge

Koalitsiooni moodustamist on saatnud pidev mure Eesti tuleviku pärast. Olin kõik need läbirääkimiste päevad ühise laua taga ning võin kinnitada, et just soov Eestit näha kasvava ja õitsevana on koalitsioonierakondade eesmärk. Jah, loomulikult, on Reformierakonna valijate hulgas rohkem neid inimesi, kes on majanduslikult väga heal järjel ning ei saa kuidagi mõista tuhandete inimeste valu, et majanduslik edu ei ole kuidagi nendeni jõudnud. Ei pruugi mõista regionaalset ebaõiglust, palgavaesust, hirmu uute tulijate vastu, kes võtavad töökohad üle ning peatavad igasuguse surve ka lihtsamate tööde eest normaalselt palka maksta, ei pruugi mõista soovi hajutada jõukust. Eestil on väga hästi läinud, aga mitte kõikidel siin elavatel inimestel. Pettunud inimesi on palju, enam kui soovitakse endale tunnistada. Ning just seetõttu on vaja vaadata maailma laiemalt, kui seda on seni soovinud teha igavesti-valitsenud-erakond.

Riiki ei saa juhtida must-valgelt, lahendusi ja võimalusi on palju. Kindlasti on sündiv koalitsioon laia valijaskonnaga ning paljudele valukohtadele lahendusi otsiv. Koalitsioon, kes on valmis kaaluma ka neid lahendusi, mis seni on jäänud kõrvale, sest ei sobinud Eesti Reformierakonna platvormiga. Sündiv koalitsioon on väga avatud koalitsioon.