Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Mart Kivastik: ema keel (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mart Kivastik
Mart Kivastik Foto: Margus Ansu

Kõige tüütum neist sõnadest, mille võiks karistuseks kohe keelest välja visata, on „emotsioon“, soovitab kirjanik Mart Kivastik.

Mina sain oma keele emalt. Just nii, nagu see sõna kõlabki – ema keele. Mu ema on pärit Tartust, tema ema, vanaema ja vanavanatädid tulid kunagi Tartusse Alatskivilt, kust nad tõid endaga keele kaasa. Algul oli see saksa keel, hiljem eesti keel, aga paljude saksa sõnadega. Nad olid parajad kadakad.

Mina hakkasin kõigest hoolimata rääkima päris korralikus eesti keeles. Koolis sain ma keele eest kõiki hindeid, kahtedest viiteni, aga seal oli ka teisi põhjusi peale keeleõppimise. Kirjandid ja etteütlused olid enam-vähem korras.

Märksõnad

Tagasi üles