Martin Laine

FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Olen märganud, et suguvõsa kokkutulekud on muutunud aina valulikumaks. See, et vanaisa pidulauas hapukapsast tõstes teatud poliitilised jõud jutuks võtab, on aina tavapärasem, ning tagajärjeks on pingeline õhkkond. Muidugi saame pere keskis neist pingetest alati võitu, sest veri ühendab meid.

Mulle tundub, et ka ühiskonnas aina tihedamini jutuks tulev maailmavaade on viinud inimesi üha enam passiivagressiivsesse pingesse. Paraku siinkohal veri meid ei ühenda.

Võiks ju arvata, et see on hea, kui poliitikast rohkem räägitakse. Paraku tehakse seda naeruväärselt lihtsustatud süsteemis.

«Ma jään oma rolli siin mõlema osapoole kõnetajana,» kostis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kui kommenteeris, miks ta ei osale Kõigi Eesti korraldatud kontserdil. Mõlema osapoole? Miks meil üldse mingisugused osapooled on?

Viimasel ajal jääb aga mulje, et maailmavaade tuleb paketina. Et igat küsimust ei saa eraldi kaaluda, vaid kuuluda tuleb ühte kasti ja sinna jäädagi. Et kui mingi idee pärineb teisest kastist, on see automaatselt halb ja vastupidi.

Mõistan, et nii on lihtsam toimuvat mõtestada. Vaja vaid kellelegi üks silt külge kleepida ja ongi temast täielik ülevaade olemas.

Üks vale väljaütlemine ja sinu kohta tehakse miljon huupi pakutud järeldust. Ehitatakse valmis õlgmehike, mida lihtne laiali katkuda.

Kedagi ei huvita, kuidas sa kohtled pereliikmeid või võõraid, armastatuid ja mittearmastatuid. Milline on olnud su lapsepõlv, elutee, sõbrad ja perekond. Kui palju oled reisinud, lugenud ja õppinud. Kas sulle meeldib teater või film. Elad linnas või maal. Kas sulle maitsevad maasikad või vaarikad. Või kas sinu jaoks on üldse konkreetse poliitilise maailmavaate määratlemine igapäeveluks oluline.

Arvan, et on palju neid, kelle jaoks ei ole.

Ometi olen ka mina avalikult mistahes teemal sõna võttes saanud vihapursete osaliseks ainult ja ainult seetõttu, mis on väidetavasti minu maailmavaade (kusjuures ei mäleta, et keegi oleks minuga valimiskabiinis kaasas olnud).

Maailmavaade ei tohi olla midagi, mille peale vihastuda. Seda teevad terroristid.

Mõistan, et veri või näiteks maailmavaade ei ühenda meid kõiki. Kuid ülejäänud miljonis detailis ehk leiab ikka midagi, mis seda teeb.