Karlis Ulmanis (keskel) võtmas vastu sõjaväeparaadi (1920).

FOTO: Eesti Filmiarhiiv

Võib ju küsida mis nendest lätlastest, kuid aastal 1919 mõjutas Läti poliitika oluliselt ka Eesti Vabadussõja kulgu, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

16. aprillil 1919 kukutasid baltisakslaste «maaväe» ehk Landeswehri löögiüksus ja riigisaksa vabakorpuslased Läti Vabariigi valitsuse, mida juhtis Karlis Ulmanis. See juhtus Läti lääneservas Liepajas, kuhu Ulmanise valitsus oli evakueerunud pealetungiva Lätimaa punaarmee eest. Ulmanis ja enamik ministreid pages reidil seisva auriku Saraatov pardale, mis oli Inglise sõjalaevade kaitse all. Mõningase otsimise järel leidsid riigipöörajad Lätile uue, sakslastele sobiva peaministri pastor Andrievs Niedra näol ning moodustati marionettvalitsus.

Võiks küsida, mille poolest puutub see sündmus Vabadussõja ajalukku. Ja seda küsiti ka tollal. Näiteks väljendas peaministrikohast ilma jäänud Konstantin Päts juuni alguses Asutavas Kogus oma veendumust, et see peaks olema lätlaste asi, kas nende valitsust juhib Ulmanis, Niedra või keegi kolmas, ning eestlased ei peaks neist ühtki võimule aitama.