Meeleavaldaja sildiga "Kõik õiguse eest". Korruptsioonivastased meeleavaldused on olnud osa Rumeenia poliitikast juba üle aasta.

FOTO: Vadim Ghirda / AP

Olulised euroliidu ametikohad paistavad uute liikmesriikide sisepoliitika seisukohalt ülima tähtsusega, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand rahvusvahelises meedias palju poleemikat tekitanud Euroopa prokuröri määramise valguses.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Euroopa Prokuratuur on äsjaloodud institutsioon, mistõttu on nüüd vaja valida inimene, kes saab esimeseks Euroopa prokuröriks. See ametikoht sai loodud selleks, et hõlbustada võitlust laialatuslike piireüleste finantskuritegude vastu. Seoses Danske, Deutsche ja Swedbanki rahapesu kahtlusega on see Eestigi jaoks ülimalt aktuaalne asjaajamine.

Nii Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli komisjon kui ka kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjon otsustasid toetada Rumeenia kandidaati Laura Kövesit. Prantslane Jean-François Bohnert jäi teiseks ja häältearvult kaugelt kolmandaks jäi sakslane Andrés Ritter. Kövesi on pidanud kuus aastat Rumeenia peaprokuröri ametit (2006-2012) ja lisaks oli ta üle viie aasta Rumeenia riiklik korruptsioonivastane prokurör (2013-2018). Rumeenia on aga riik, kus mõned parlamendisaadikud soovivad korruptsiooni dekriminaliseerida.