:format(webp)/nginx/o/2017/02/23/6367729t1h787a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/15/11952418t1h7dbc.jpg)
Olulised euroliidu ametikohad paistavad uute liikmesriikide sisepoliitika seisukohalt ülima tähtsusega, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand rahvusvahelises meedias palju poleemikat tekitanud Euroopa prokuröri määramise valguses.
Tellijale
Indrek Tarand: sisepoliitiline tõmblus euroametite ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Prokuratuur on äsjaloodud institutsioon, mistõttu on nüüd vaja valida inimene, kes saab esimeseks Euroopa prokuröriks. See ametikoht sai loodud selleks, et hõlbustada võitlust laialatuslike piireüleste finantskuritegude vastu. Seoses Danske, Deutsche ja Swedbanki rahapesu kahtlusega on see Eestigi jaoks ülimalt aktuaalne asjaajamine.
Nii Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli komisjon kui ka kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjon otsustasid toetada Rumeenia kandidaati Laura Kövesit. Prantslane Jean-François Bohnert jäi teiseks ja häältearvult kaugelt kolmandaks jäi sakslane Andrés Ritter. Kövesi on pidanud kuus aastat Rumeenia peaprokuröri ametit (2006-2012) ja lisaks oli ta üle viie aasta Rumeenia riiklik korruptsioonivastane prokurör (2013-2018). Rumeenia on aga riik, kus mõned parlamendisaadikud soovivad korruptsiooni dekriminaliseerida.