Ettevõtlus peaks olema kohustuslik õppeaine

Kes ei talu rutiini, peab hakkama ettevõtjaks. Idufirma Transferwise kontor Tallinnas Baltika kvartalis. Foto: Sander Ilvest

Haridussüsteemi on sisse programmeeritud pinge üksikisiku huvide ning tööturu ootuste vahel. Kas ja kuidas leida tasakaal, arutlevad ettevõtja ja Kagu-Eesti ettevõtluskonsultant Kuldar Leis, OÜ Tarmeko KV juhatuse liige Jaak Nigul ja Bigbanki nõukogu esimees Parvel Pruunsild.

Aeg-ajalt on ajakirjanduses ilmunud kirjutisi, milles tuuakse esile, et tänapäeva noored, n-ö lumehelbekeste põlvkond, ei ole valmis tegema nüri tööd, alluma distsipliinile ega talu rutiini. Erialaste saavutuste asemel soovivad nad lihtsalt olla õnnelikud. Kuivõrd on ettevõtja sunnitud arvestama tööjõu muutumisega?

Nigul: Ettevõtjad saavad võtta tööle neid inimesi, kes tööturul on ja kes on nõus tööd tegema. Lootus, et ettevõtted on sunnitud looma ja pakkuma vaid selliseid töökohti, millistest noored unistavad, pole määratud täituma, sest ettevõtjad pole vabad. Nad peavad alluma turu nõudlusele kaupade ja teenuste järele, millest tuleneb omakorda tööjõu vajaduse suurus ja ametite valik. Tislerit või ehitajat saab mingi piirini asendada masin, kuid kliendid pole nõus asendama voodit või kodumaja ökoloogi loenguga lageda taeva all magamise kasulikkusest keskkonnale. Seega jäävad turu nõudmised alati domineerima tööjõuturu soovide üle.