Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Marek Strandberg: Wikileaks – armastan, ei armasta (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Julian Assange vahetult vahistamise järel.
Julian Assange vahetult vahistamise järel. Foto: HANNAH MCKAY / REUTERS

Me oleme nagu olukorras, kus lisaks kallutatud ajakirjandusele saab rääkida kallutatud lekitamisest. Lekkeäri talutaks kindlasti paremini, kui need, kellele lekitusest kahju sünnib, oleksid veendunud, et sama tegevus kahjustab proprtsionaalslt ka nende huve, kelle eest oma saladusi ju kaitstakse, kirjutab ettevõtja Marek Strandberg Julian Assange'i vahistamise valguses.

Seitse aastat Ecuadori saatkonnas varju saanud Julian Assange on nüüd Briti võimude käes ja ootab kohtu ja seaduse meelevalda. On selge, et ulatuslik salastatud dokumentide avalikkuse ette toomine on muutnud riikide toimimist ja võimaldanud inimestel ka hoopis uue nurga alt mõista, mis toimub poliitiliste köökide pimedates taganurkades.

On üsna selge, et Assange oli pärast oma ilmumist rahva ette kõikvõimalike «snaiprite» sihikul ning Ecuadori eelmise presidendi, Rafael Correa, armust sai Assange 2012. aastast nende Londoni saatkonnas diplomaatilise kaitse.

Tagasi üles