Erkki Koort

FOTO: Konstantin Sednev

Kaitset vajavad ka need, kelle lähedaste vaated meile ei meeldi. Teie, kes te sõnades tahate olla ühiskonna liitjad, palun kandke see roll ka välja, kirjutab «süvariigi esindaja» Erkki Koort.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kõik need kõned said teenitud aplausi nii saalist kui ka avalikust ruumist. Ometi on midagi justkui puudu, midagi ei klapi. Ei, sõnad ei mõjunud õõnsalt, sest need tulid südamest ja osa oli öeldud kirega. Aga ikkagi see «ei klapi»-tunne.

«Ei klapi»-tunne algas tegelikult juba mõne aja eest ega ole minust lahti lasknud. Peagi jõudsin tõdemuseni, et meie ühiskond on jõudnud mingisse kummalisse staadiumisse – kiusamise faasi. Koolikiusajaks peetud õpilane mõistetakse hukka ning hakatakse teda kasvatama. Meie võime! Meie kavatsused on head! Meie oleme tegelike väärtuste kaitsel! Ometi on märkamatult jõutud olukorda, kus vaadatakse viltu juba kõigile, kes kiusajaks peetule tere ütlevad, ning igaks juhuks antakse jalahoop ka kiusajaks peetu väikesele õele. Seda profülaktika mõttes, sest mine tea – ehk kasvab samasuguseks.