Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: Brexiti üheteistkümnes tund (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Meeleavaldajad Briti parlamendi ees.
Meeleavaldajad Briti parlamendi ees. Foto: Dinendra Haria/Zumapress.com

Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda on jõudnud võimaliku lõppmänguni. 30. märtsi eel antud pikendus on aegumas ja põhjust uue järele ei paista. Kui brittidel tänast ülemkogu veenda ei õnnestu, katkeb 46 aastat kestnud kooselu reede hilisõhtul.

Brexiti protsessi on tabavalt kirjeldatud mänguteooriast pärit nn argpüksimängu abil. Nagu filmistseen, kus kaks autot kihutavad teineteise poole ja üks peab järele andma. Kumb on siis arem ja näitab, et tal on rohkem kaotada? Briti peaminister Theresa May on venitanud Brexiti-kummi lootuses, et see on Euroopa. Ometi paistab kokkupõrge valusam just Londonile.

Suurbritannia peab läbirääkimisi kahel rindel, nii kodus kui ka võõrsil. Saare peal otsitakse euromeelsemat, parteideülest koalitsiooni, kes suudaks lahkumistingimustes üksmeele leida, mandril aga toimuvad pingsad läbirääkimised eeskätt sakslaste ja prantslastega, et lahutus reedel ja leppeta ei toimuks. Võimalikke stsenaariume on seega laias laastus kaks.

Lihtsaim ja valulikem on kella täistiksumine ja brittide leppeta lahkumine reede keskööl Kesk-Euroopa aja järgi. Mida see endaga kaasa toob, on ennustamatu, kuid veokijärjekordade läbiharjutamist või ravimite varumist on Briti võimud juba alustanud. Euroopa Liidule on britid lubanud igal juhul nii viisavabadust kui ka Suurbritannias elavate kodanike õiguste garanteerimist.

Teine võimalus ja järgmise ööpäeva jooksul selgelt tähtsam küsimus on see, kas ja mis tingimustel Londonile veel lisaaega antakse. Nagu näitas ülemöödunud nädal, valmisolek vastu tulla on olemas, kuid nüüd eriti peab selleks selge põhjus olema. Mis on May plaan B ehk milleks ta seda aega kasutab?

Mayl oleks sisepoliitilistel kaalutlustel soovitav paluda pigem lühemat kui pikemat lisaaega. See tähendaks palvet nihutada lahkumistähtaeg 30. juunile ja seega osaleda ka europarlamendi valimistel. Kas kahe ja poole kuuga ka lahenduseni jõutaks, ei luba praegune asjade käik muidugi ennustada.

Brexiti peamine takistus pole aga kuhugi kadunud: britid pole siiani isekeskis kokku leppinud, mis tingimustel ja kas Brexit peaks toimuma.

Teisalt pole see ka Euroopale panusteta mäng. Saksa-Prantsuse rollijaotus «hea võmm, halb võmm», kus Angela Merkel on mõistev ja Emmanuel Macron ähvardav, on läbirääkimistaktikana mõjus, kuid solidaarsus Iirimaaga seab Mandri-Euroopa jõumängudele piirid. Probleemi tüvi ehk Iiri piir, mis tolliliidu kadudes ühtse Iiri majandusruumi välistaks, pole kuskile kadunud ning seal on kaotada mõlemal.

Nõnda taandubki tänane kohtumine sellele, kas Mayl on tõsiselt võetav plaan või mitte. Eile Luksemburgis kohtunud Euroopa-ministrid nõudsid Londonilt, et nad pakuksid pikenduse õigustuseks realiseeritava tegevuskava korrapäraseks Brexitiks ning käituksid järelejäänud kuude jooksul ilusti ega loobiks Euroopa-ülestele ettevõtmistele kaikaid kodaratesse.

Brexiti peamine takistus pole aga kuhugi kadunud: britid pole siiani isekeskis kokku leppinud, mis tingimustel ja kas Brexit peaks toimuma. May on euroskeptikutega lootusetult tülis ning ainus partner on eurolembesem Tööpartei. Mida toob Briti sisepoliitika, ei oska keegi öelda, ent nagu May ise on rahvasaadikute otsustusvõimetuse kohta öelnud: «Me ei pruugi kunagi lahkuda.»

Tagasi üles