Brexiti protsessi on tabavalt kirjeldatud mänguteooriast pärit nn argpüksimängu abil. Nagu filmistseen, kus kaks autot kihutavad teineteise poole ja üks peab järele andma. Kumb on siis arem ja näitab, et tal on rohkem kaotada? Briti peaminister Theresa May on venitanud Brexiti-kummi lootuses, et see on Euroopa. Ometi paistab kokkupõrge valusam just Londonile.
Suurbritannia peab läbirääkimisi kahel rindel, nii kodus kui ka võõrsil. Saare peal otsitakse euromeelsemat, parteideülest koalitsiooni, kes suudaks lahkumistingimustes üksmeele leida, mandril aga toimuvad pingsad läbirääkimised eeskätt sakslaste ja prantslastega, et lahutus reedel ja leppeta ei toimuks. Võimalikke stsenaariume on seega laias laastus kaks.
Lihtsaim ja valulikem on kella täistiksumine ja brittide leppeta lahkumine reede keskööl Kesk-Euroopa aja järgi. Mida see endaga kaasa toob, on ennustamatu, kuid veokijärjekordade läbiharjutamist või ravimite varumist on Briti võimud juba alustanud. Euroopa Liidule on britid lubanud igal juhul nii viisavabadust kui ka Suurbritannias elavate kodanike õiguste garanteerimist.
Teine võimalus ja järgmise ööpäeva jooksul selgelt tähtsam küsimus on see, kas ja mis tingimustel Londonile veel lisaaega antakse. Nagu näitas ülemöödunud nädal, valmisolek vastu tulla on olemas, kuid nüüd eriti peab selleks selge põhjus olema. Mis on May plaan B ehk milleks ta seda aega kasutab?
Mayl oleks sisepoliitilistel kaalutlustel soovitav paluda pigem lühemat kui pikemat lisaaega. See tähendaks palvet nihutada lahkumistähtaeg 30. juunile ja seega osaleda ka europarlamendi valimistel. Kas kahe ja poole kuuga ka lahenduseni jõutaks, ei luba praegune asjade käik muidugi ennustada.