Narva vanalinn.

FOTO: Wikipedia

Narva tuleb üles ehitada ja Narva jõele turistide rõõmuks laev kurseerima panna, kirjutab kirjanik Erik Tohvri.

On hämmastav, kuidas üksteist mitte tundvate inimeste mõtted ühele rajale sattuvad – enda suureks üllatuseks leidsin Postimehe lisast AK (vt «Narva vanalinn tuleb taastada», 6.04) lausa uskumatuna tunduva kirjutise, mis suures osas sisaldab just seda, millele olen palju mõelnud: jõel pikemat aega püsinud rindejoonel paiknevate linnade, seega Narva ja Tartu sihikindlat hävitamist. Narva on mulle eriliselt lähedane, kuna minu kasvataja vanaema suguvõsa pärineb Narva-Jõesuust (Krabud, olid tegevad jõelaevanduses). Vanaema vennapoeg Heino Krabu põgenes sõja ajal Rootsi ja sai seal lokaalselt tunnustatud arhitektiks, kelle hobiks oli graafika; juba noorukina oli ta päris professionaalsel tasemel joonistanud Narva vanalinna, osa neist graafilistest lehtedest andis ta minu teada Narva muuseumile.

Varases lapsepõlves ei osanud ma võõras linnas külalisena läbi sõites midagi meelde jätta, viiekümnendatel sinna sattudes oli suurem osa varemetest juba koristatud. Aga vanad fotod ja Heino pildid tõestasid, et vana Narva oli kohati veel isegi arhailisem kui Tallinn ja sõjast jäänud varemed oleksid olnud suures osas taastatavad, aga lammutati nõukogulikus «vana maha, kõik uueks»-stiilis sootuks. Mõte, et keegi võiks nõuka-ajal olematute varemete asemele majad tagasi ehitataks, kuulus siiani utoopia valda ja olete oma julge kirjutisega minu silmis rahvuskangelaseks muutunud!

Omalt poolt soovitaksin kõigepealt leida ettevõtja, kes taastaks ajalooliste aurulaevade liikluse Narva jõel linna ja Narva-Jõesuu vahel. Eeskuju võiks võtta soomlastelt, kes Savonlinnas on gaasiküttele viidud vanade laevadega nostalgilist elamust pakuvad – see ergutaks ka eestlasi Narva vastu rohkem huvi tundma ja hoolimatusest hävitatud vanalinna taastama.

Aitäh Lauri Vahtrele julge ettepaneku eest!