Raha.

FOTO: Koson Rattanaphan/PantherMedia / Koson Rattanaphan

Eestis on pensionikontosid 700 000 ja väärtpaberiarveid 30 000. Teisisõnu on alla viie protsendi elanikkonnast reaalselt investeerimisega kokku puutunud, mistõttu on naiivne arvata, et pensionireformi järel nad seda ka vastutustundlikult teha oskaksid, kirjutab ettevõtja Raivo Hein.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Nüüdisaegse pensionisüsteemi looja, kunagine Saksamaa riigikantsler Otto von Bismarck end ilmselt hauas ringi ei pööra. Maailm on 140 aastaga muutunud. Tänapäeval on pensioni loomine kümneid kordi kallim kui toona ja seda lihtsal põhjusel – muutunud demograafiline olukord. Väike osa vanu inimesi sada aastat tagasi on asendunud raukade impeeriumiga, keda peab üleval pidama aina vähenev hulk töötavaid inimesi. Ja mitte ainult meil, püramiid on peapeale pööratud.

Iga inimese ülim eesmärk peaks olema iseenesega toime tulemine ka kõrgemas vanuses. Selleks on tegelikult väga lihtne nipp – eluaegne säästmine ja investeerimine. Tarkus ütleb, et rikas on see, kes elab intressi intressidest. See tähendab aastakümnetega eksponentsiaalset varade kasvu. Alustades 20-aastaselt passiivse tuhande euroga versus 30-aastaselt sama summaga, on seitsmeprotsendilise aastatootluse juures 65. eluaastaks vahe ligi 30 000 eurot.