Ühtne Eesti kool eeldab avatust mitmekesisuse suhtes

Tallinna Pelgulinnas teist õppeaastat tegutsevas Avatud Koolis õpivad lapsed esimesest klassist peale paralleelselt eesti ja vene keeles. Eile kustutas esimese klassi tüdruk pärast eesti keele tundi hoolsalt tahvlit mittevajalikku. Foto: Mihkel Maripuu

Ühtsest Eesti koolist räägiti hiljuti ühel või teisel moel pea kõigi erakondade valimisprogrammides, kuid selle taga mõeldi tihti ise asju. Enamasti kasutati küll väljendit «vene õppekeelega koolide üleminek eestikeelsele õppele», osutades õppekeele muutuse vajadusele, kuid seegi on positiivne ja näitab, et poliitikud on muutustele avatud.

Olles samuti veendunud muutuse vajalikkuses (vt täpsemalt lisaloost) ning selleski, et see muutus peaks olema kaalukam, kui ainult õppekeele küsimus, oleme Tartu ja Tallinna ülikoolide teadlaste ning erinevate partnerite koostöös välja pakkunud esialgse visiooni ühtest Eesti koolist. Toetudes teaduskirjandusele ja Eesti olukorra analüüsile kirjeldame suunda, kuhu edasi liikuda, et kõigil Eesti koolis õppivatel noortel oleks võimalik saada hea haridus, mis on aluseks eneseteostusele ühiskonnas.

Me nimetame ühtseks Eesti kooliks kooli, kus õpivad koos erineva keele- ja/või kultuuritaustaga õpilased, kellele tagatakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtuv peamiselt eestikeelne õpe, mis toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist ja eneseteostust ühiskonnas, väärtustades õpilaste kultuurilist identiteeti.