Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/08/11935389t1h2d53.jpg)
/nginx/o/2019/04/08/11935371t1h8dbf.jpg)
/nginx/o/2019/04/08/11935373t1h8309.jpg)
Ühtsest Eesti koolist räägiti hiljuti ühel või teisel moel pea kõigi erakondade valimisprogrammides, kuid selle taga mõeldi tihti ise asju. Enamasti kasutati küll väljendit «vene õppekeelega koolide üleminek eestikeelsele õppele», osutades õppekeele muutuse vajadusele, kuid seegi on positiivne ja näitab, et poliitikud on muutustele avatud.
Olles samuti veendunud muutuse vajalikkuses (vt täpsemalt lisaloost) ning selleski, et see muutus peaks olema kaalukam, kui ainult õppekeele küsimus, oleme Tartu ja Tallinna ülikoolide teadlaste ning erinevate partnerite koostöös välja pakkunud esialgse visiooni ühtest Eesti koolist. Toetudes teaduskirjandusele ja Eesti olukorra analüüsile kirjeldame suunda, kuhu edasi liikuda, et kõigil Eesti koolis õppivatel noortel oleks võimalik saada hea haridus, mis on aluseks eneseteostusele ühiskonnas.