Miks on ühtset Eesti kooli vaja?

Keelekümbluslõimingu perepäev kaks kuud tagasi Pärnus Pernova hariduskeskuses. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eestis on hetkel ebamõistlikult suur sotsiaal-majanduslik eraldatus eri rahvusrühmade vahel. See väljendub nii majandus- ja tööturunäitajates (nt sissetulek, materiaalne ilmajäetus, tööpuudus) kui ka sotsiaalse kaasatuse, tervise ja elukoha mustrites. Mitte-eestlaste halvem olukord väljendub ka hariduses (nt vene õppekeelega koolide tagasihoidlikumad tulemused PISA testides) ning sellega seotult ka hilisemates haridusvalikutes (kõrgkooli vs. kutseõppesse suundumine).

Kuigi me näeme aasta-aastalt suurenemas muu kodukeelega õpilaste osakaalu eesti õppekeelega koolides, eelistavad siiski paljud vene pered vene õppekeelega kooli. Põhjus võib olla see, et suure tõenäosusega kannatab väga oluliselt tema kodukeele areng või oma kultuuriline identiteet – eestikeelne kool ei arvesta piisavalt õpilaste erineva kultuuriidentiteedi või keelelise taustaga ning on eeskätt orienteeritud eestlastele. Sellega võetakse aga ka eestlastelt võimalus saada kasu õpperühma keelelisest ja kultuurilisest mitmekesisusest – omandada paremini nii keeli kui ka kultuuripädevust ning saada seeläbi konkurentsivõimelisemaks hilisemas tööelus ja edukamaks igapäevases ühiskondlikus suhtluses.