Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/08/11935389t1h2d53.jpg)
/nginx/o/2019/04/08/11935371t1h8dbf.jpg)
/nginx/o/2019/04/08/11935352t1hb275.jpg)
- Paljud vene koolid ei taga lõpetajatele piisavalt head eesti keele oskust.
- Koolist alguse saanud eraldatus kandub edasi tööturule ja sisetulekutele.
- Kasvava sisserände tingimustes on vaja tõhusat vahendit ühiskonna lõimimiseks.
Eestis on hetkel ebamõistlikult suur sotsiaal-majanduslik eraldatus eri rahvusrühmade vahel. See väljendub nii majandus- ja tööturunäitajates (nt sissetulek, materiaalne ilmajäetus, tööpuudus) kui ka sotsiaalse kaasatuse, tervise ja elukoha mustrites. Mitte-eestlaste halvem olukord väljendub ka hariduses (nt vene õppekeelega koolide tagasihoidlikumad tulemused PISA testides) ning sellega seotult ka hilisemates haridusvalikutes (kõrgkooli vs. kutseõppesse suundumine).
Samas võib kahelda, et Eestis elavate, eestlastest erineva keele- või kultuuritaustaga inimeste võimed eestlaste omadest suuresti erineksid. Seega võib öelda, et me ei ole riigina ilmselt suutnud piisavalt rakendada eesti keelest erineva kodukeelega inimeste potentsiaalseid võimeid, mida Eestis alaliselt või ka pikema aja vältel ajutiselt elavad inimesed omavad nii üksi kui ka omavahelises koostöös.
Oma osa praeguses olukorras on ka koolisüsteemil. Meil on eraldi eesti ja vene õppekeelega lasteaiad ja põhikoolid. Nendes keelepõhiselt eraldatud süsteemides toimivad õpilased paljuski «oma» maailmas, puutudes väga vähe kokku teiskeelsete õpilastega. Seetõttu on loogiline, et ka hiljem tööturul toimivad eestikeelsed inimesed suuresti omaette ja venekeelsed omaette (eraldi valdkondades, ametialadel). Koolist alguse saanud eraldatus kandub edasi tööturule ning sealt edasi sissetulekute ja muude elumustriteni. Seni kuni me koolisüsteemis midagi ei muuda, ei suuda tõenäoliselt märkimisväärseid tulemusi anda ka teised muukeelsete lõimimis- ja toetusmeetmed.
Koolist alguse saanud eraldatus kandub edasi tööturule ning sealt edasi sissetulekute ja muude elumustriteni.
Kuigi me näeme aasta-aastalt suurenemas muu kodukeelega õpilaste osakaalu eesti õppekeelega koolides, eelistavad siiski paljud vene pered vene õppekeelega kooli. Põhjus võib olla see, et suure tõenäosusega kannatab väga oluliselt tema kodukeele areng või oma kultuuriline identiteet – eestikeelne kool ei arvesta piisavalt õpilaste erineva kultuuriidentiteedi või keelelise taustaga ning on eeskätt orienteeritud eestlastele. Sellega võetakse aga ka eestlastelt võimalus saada kasu õpperühma keelelisest ja kultuurilisest mitmekesisusest – omandada paremini nii keeli kui ka kultuuripädevust ning saada seeläbi konkurentsivõimelisemaks hilisemas tööelus ja edukamaks igapäevases ühiskondlikus suhtluses.
Eesti keelt teise keelena on vene õppekeelega Eesti koolides õpitud pikka aega, kuid põhikoolilõpetajate keeleoskuse tase on sageli siiski madal. Ligi kolmandik ei saavuta nõutud B1-taset, kuid eesti keeles edasiõppimiseks ei piisa isegi sellest. Nii valitakse sagedamini tööleminek või jätkatakse kutsekoolis ega rakendata täiel määral oma akadeemilist võimekust. Kui eesti õppekeelega põhikoolide lõpetajatest jätkab kutsehariduses umbes neljandik, siis vene õppekeelega koolidest pea kaks kolmandikku – kaks ja pool korda enam.
Eesti keelt teise keelena on vene õppekeelega Eesti koolides õpitud pikka aega, kuid põhikooli lõpetajate keeleoskuse tase on sageli siiski madal.
Samas tuleb tunnistada, et ka meie õpetajad ei ole alati valmis nüüdisaegsete meetoditega keeleõppimist toetama. Liiga palju keskendutakse grammatikale ning keele kasutamise oskus, rääkimata muude ainete õppimiseks vajalikest oskustest, jääb napiks.
Lõpetuseks, Eesti rahvastiku- ja hõiveprognoos annab alust eeldada, et sisseränne tulevikus pigem kasvab, sest rahvaarvu stabiliseerumiseks ja piisava arvu töökäte tagamiseks on ühelt poolt vajalik nii sündimuse kasv kui ka aastas ligikaudu 2200 uue inimese lisandumine välisriikidest siinse rahvastiku hulka. Sisserändega kaasneb mitmekesisuse kasv nii lasteaedades, koolides kui ka töökohtadel.
Samuti peame olema valmis tagama, et piiride avatuse tõttu saaksid meie lõpetajad edukalt töötada ka rahvusvahelistes meeskondades. Eesti kool peab toetama meie inimeste toimetulekut ühiskonnas toimuvate muutustega, aga ka suutlikkust neid kujundada.
Seega saavad kõik lasteaiad ja koolid olla praegu võtmerollis, et võimaldada paremat haridust kõigile neile, kes peaksid Eestis elades ja töötades omandama Eesti riigiidentiteedi ja rakendama oma potentsiaali kõigi teistega koostöös nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Kokkuvõtvalt näeme ühtse Eesti kooli poole liikumiseks nelja peamist põhjust: 1) eraldatud koolisüsteem taastoodab ühiskondlikke lõhesid; 2) eesti keele õppimine teise keelena ei ole praegu piisavalt tulemuslik; 3) eesti keele oskusest sõltuvad võimalused jätkuhariduseks; 4) meie ühiskond muutub ja peame selleks paremini valmis olema.