Iga kool võib ise kasvada ühtseks Eesti kooliks

Tapa vene põhikooli direktor Naima Sild murdis mullu detsembris koos Anastasia ja Denisiga pead eestikeelse ristsõna kallal. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Tänapäeva õigusruumis on ühtse Eesti kooli poole liikumiseks olemas kõik eeldused: visiooni on võimalik hakata ellu viima juba praegu, kui koolipidaja, kooli juhtkond, õpetajad, lapsevanemad ja õpilased on veendunud selle eesmärkides ja väärtustes.

Koolide tasandil on oluline suurendada avatust – kõik õpilased peaksid oma keele- ja kultuuritaustast sõltumata olema oodatud igasse kooli. Selle toetamiseks on vaja rakendada kultuuritundlikku õpetamist. See on õpetamise viis, kus võetakse arvesse õpilaste kultuurilist identiteeti, väärtustatakse seda ja põimitakse sobivates kohtades õpiülesannetesse.

Keele õppimiseks tuleb nii koolis kui ka laiemalt kohalikus kogukonnas kavandada tegevusi, kus eri keeletaustaga inimesed, sh lapsevanemad, saaksid omavahel palju koos suhelda ja tegutseda. Nii tekib ühtne kogukond ning kaovad ebamõistlikud ja ühiskondliku eraldatust tekitavad piirid. Ülikoolid peavad selleks nii pakkuma metoodilist tuge kui ka tegema uuringuid, mis aitavad leida igas kohalikus kontekstis kõige tõhusamaid lahendusi.