Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/08/11933661t1h9ade.jpg)
/nginx/o/2019/03/18/11874294t1h9a35.jpg)
Lapsed, kelle vanemad on kodus alkoholi mittetarvitamise kohta oma kindlat suhtumist näidanud, joovad teismelisena vähem. Nõnda tuleb rahva tervise parandamiseks juba praegu järgnevatele põlvedele eeskuju näidata, kirjutab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi juhatuse liige Gerli Krjukov.
Jõulud ja aastavahetus on selja taga ning kätte on jõudnud traditsiooniline vanaema sünnipäeva tähistamine. Hommikul käib kogu pere juba pikal poetuuril ja tütrel lubatakse tähtsa päeva puhul kärus istuda. Nii on ka temal tore mööda vahekäike ringi sõita. Peagi on samasse kärusse kuhjatud nii toidukraam kui ka õllekast. Kangem kraam hangiti nädal varem piiri tagant. Toodi ikka varuga, sest kõik sõbrad olid oma tellimuse juba varem sisse andnud.
Kui ettevalmistused tehtud, istub terve suguvõsa pidulikult laua ümber ning esimene julge tõuseb toostiks püsti. «Ega siis sea moodi ei saa sööma hakata,» ütleb ta ja esimene ring läheb hinge alla. «Sina ka, Toomas! Sa ei saa ju meile ometi alla jääda,» naljatleb mees autoga tulnud sugulast müksates. Ka lapsed saavad täiskasvanutega koos klaase kokku lüüa, selleks puhuks on neile ostetud lastešampus, mida nad eriti pidulikult pokaalidest joovad.
Eestlaste kultuur on lahutamatult seotud alkoholiga ning see seos pärandatakse põlvest põlve edasi. Vanematel inimestel on tavaks öelda, et noored on hukas, kuid millal jõuab nendeni mõistmine, et noorte harjumuste ning valikute taga on lapsepõlve passiivne joomine ning vanemate väärtused ja õpetussõnad? Seda lõputut nõiaringi saab peatada vaid mõtteviisi muutmisega. Eeltoodud olukorda analüüsides leiame nii mõnegi lause, mis peegeldab eestlase mõtteviise ning harjumusi.
Vanematel inimestel on tavaks öelda, et noored on hukas, kuid millal jõuab nendeni mõistmine, et noorte harjumuste ning valikute taga on lapsepõlve passiivne joomine ning vanemate väärtused ja õpetussõnad?
Lapsevanemad tutvustavad oma sõnade ja tegudega Eesti kultuuri oma lastele. Võsukeste kvaliteetse elu ja tervise taga on vanema rajatud põld, mis on keskkond, mis vajab väetist teadmiste ja väärtuste näol. Mõlemad on võrdselt tähtsad. Ei piisa ainult piiravast keskkonnast, kus lastelauas pakutakse vaid morssi ning enne kella kümmet peab kindlasti kodus olema. Oluline on lapsele seletada, miks vanem seda temalt ootab, mida see lapsele endale annab, ning vaja on luua keelatud viljale võrdväärne alternatiiv. Kõike eelnevat kinnistab lapsevanem iseenda eeskujuga.
2017. aastal ostsid Eesti elanikud alkoholi ühe täiskasvanu kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,3 liitrit. Mitu pudelit nendest osteti laste silme all? Lapsed on imetlusväärse õppimisvõimega ja tihti isegi omaenda vanemate poolt alahinnatud. Nad ei jäljenda ainult meie liigutusi ja kombeid, vaid oma eeskujusid jälgides liigitavad nad enda jaoks maailma heaks ja halvaks. Peretütar nägi, et tema kõrvale kärusse laoti õllepurgid ja ka söögilauas muutusid kõik teatud jookide mõjul väga lõbusaks. Nende samade jookidega kaasnevad pidulaua ääres tähtsad kõned ning kõiki lauasolijaid julgustatakse pudeli sisust osa saama. Olukorda ei tee paremaks lastešampuse pakkumine, mis oma olemuselt on suure suhkrusisaldusega abivahend lastele, et nad saaks täiskasvanuid imiteerida. See sama peretütar müüb palju suurema tõenäosusega oma mängupoes leti peal muuhulgas läbipaistvat klaaspudelis olevat vedelikku ning tõstab teepidu pidades nukkudega klaase kokku.
Peagi pärast nukkudega mängimisest välja kasvamist hakkab laps täiskasvanute joogi vastu veel enam huvi tundma. Mida lapsele rääkida? On näidatud, et lapsed, kelle vanemad on kodus nendega neil teemadel arutlenud ja alkoholi mittetarvitamise kohta oma kindlat suhtumist näidanud, joovad teismelisena vähem. Siiski on 11-aastaselt alkoholi proovinud juba iga neljas noor, enamasti eakaaslaste survel. Võiks arvata, et demokraatlikus riigis on igal inimesel, veel enam lapsel, vaba valik hoiduda alkoholist. Kuid lapsepõlves kogetud passiivne joomine ei olnud kindlasti ühegi lapse vaba ega teadvustatud valik.
Lapsed, kelle vanemad on kodus nendega neil teemadel arutlenud ja alkoholi mittetarvitamise kohta oma kindlat suhtumist näidanud, joovad teismelisena vähem.
Jätkates eelmainitud looga, siis kange kraami tõi pererahvas Lätist. 2017. aasta lõpus elanike hulgas läbiviidud küsitlusest selgus, et Lätist alkoholi ostnud inimestest neljandik ostis alkoholi kellegi tellimuse täitmiseks ning kõigist Lätist alkoholi ostnutest kolmandik tunnistas, et nende alkoholitarbimine on suurenenud. Tekib küsimus, kelle jaoks on piiri tagant alkoholi ostmine põhjendatud majanduslike oludega ja kelle jaoks on tegu omamoodi protestiga alkoholiaktsiisi vastu. Selle valikuga suurendab ostja maksude liikumist Eestist välja, aga ka kahju enda tervisele. Kui ostu põhjuseks on protest, siis on see karuteene iseendale. Kui tõukav tegur on kontojääk, siis on alkohol üleüldse halb valik.
Aastal 2015 andis Läti tervishoiuministeerium välja pikaajalise visiooniga dokumendi, mille kohaselt on 2065. aastal meie lõunanaabrite juures ainult 1% alkoholi tarvitajaid ja suitsetajaid. Kolme tuleva aasta jooksul on Lätis kavas tõsta alkoholiaktsiisi kokku 35% võrra. Selles valguses ei oleks Eestis mõistlik aktsiisi taas langetada. Valitsus on teinud tugevat ja järjekindlat tööd alkoholitarbimise vähendamise soodustamiseks. Eemaldades alkoholireklaami, tõstes hindu ning tehes tänavapildis nähtavat kampaaniat, on antud panus tervislikuma kultuuripildi loomiseks. Kutsun nüüd üles rahvast korralikult peeglisse vaatama. Oleme harjunud toetuma poliitikutele, kes langetavad otsused, ning arstidele, kes parandavad tagajärgi. Kui me tahame, et tulevased noored poleks hukas, peame ka ise teadlikult sellesse panustama.