1919. Asutav kogu. Koloreeritud pilt.

FOTO: Vennad Parikased

Neil päevil sada aastat tagasi, täpsemalt 5.–7. IV 1919 toimusid Eestis suured valimised, valiti 120-liikmelist Asutavat Kogu. Sellest sai esimene otsevalimistel mandaadi saanud parlamentaarne organ Eesti Vabariigis, kirjutab ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.

Valimised toimusid üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Asutav Kogu tuli kokku Tallinnas Estonia majas 23. aprillil ja see on ka riigikogu sünnipäev, tänavu niisiis sajas.

1919. Asutava kogu valimine. Häälte lugemine. Koloreeritud pilt

FOTO: Vennad Parikased

Valimistulemus oli ajastule omaselt õige pahempoolne, vt tabelit:

ESDTP – Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei:

41 kohta

Jaan Ammermann, Alma Anvelt-Ostra, Emma Asson, Karl Ast, Robert Astrem, Marie Aul, Johannes Ernesaks, Villem Ernits, Gustav Grünwaldt, Voldemar Hammer, Karl Inglist, Juhan Jans, Leopold Johanson, Artur Kaplur, Peeter Karin, Juhan Kartau, Hugo Kikson, Minni Kurs-Olesk, Nikolai Köstner, Jaan Letner, Jakob Lindros, Peeter Londo, Hans Martna, Mihkal Martna, Anton Martinson, Hans Mets, Mihkal Neps, Eduard Nipmann, Hans Nurk, Aleksander Oinas, August Onton, Helmi Press-Jansen, Mait Püüman, August Rei, August Tibar, Aleksander Tulp, Jüri Uustalu, Jaan Vain, Arnold Vesterberg, Eduard Vilde, Karl Virma

ETE – Eesti Tööerakond

30 kohta

Ado Anderkopp, August Arras, Kaarel Baars, Timoteus Grünthal, Peet Johanson, Mihkel Juhkam, Tõnis Kalbus, Konstantin Konik, Johannes (Juhan) Kukk, Johannes Lehtmann, Tõnu Loik, Jaan Mets, Lui Olesk, Christop Peiker, Hans (Ants) Piip, Theodor Pool, Johanna Päts, Voldemar Päts, Karl Saar, Arnold Schulbach, Julius Seljamaa, Otto Strandmann, Eduard Säkk, Johannes Zimmermann, Nikolai Talts, Viktor Tomberg, Mihkel Varrik, Aleksander Veidermann, Aleksander Veiler, Aleksander Velvelt

ER – Eesti Rahvaerakond

25 kohta

Johan Ainson, Adam Bachmann, Aadu Birk, Eduard Hubel, Jüri Jaakson, Oskar Kallas, Karl Kornel, Hugo Kuusner, Jaan Lõo, Jaan Masing, Jaan Mägi, Mats Nõges, Johannes Paalberg, Kaarel Parts, Johan Pitka, Johan Ploompuu, Jaan Poska, Peeter Põld, Marie Reisik, Eduard Rosenwald, Jaan Tõnisson, Artur Uibopuu, Jaan Uri, Jakob Westholm, Karl Väli

EMRL – Eesti Maarahva Liit

8 kohta

Eduard Aule, Julius Grünberg, Jaan Hünerson, Karl Ipserg, August Jürmann, Konstantin Päts, Jaan Teemant, Jüri Uluots

ESRP – Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei

7 kohta

Erich Jonas, Hans Kruus, Jaan Kärner, Andres Loorits, Theodor Koik, Hugo Raudsepp, Johannes Semper

KRE – Kristlik Rahvaerakond

5 kohta

Nikolai Kann, Johan Kõpp, Anton Laar, Jaan Lattik, Hans Pöhl

SEE – Saksa Erakond Eestimaal

3 kohta

Max Bock, Herman Koch, Johannes Meyer

VKK – Vene Kodanikkude Kogu

1 koht

Aleksei Sorokin
 

(Märkus: loetletud on ainult Asutava Kogu algkoosseis ilma hilisemate asendusliikmeteta.)

Nagu näha, sai valituks 7 naist ja 113 meest.

Asutava Kogu põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine, ja sellega tuldi edukalt ka toime: juba aasta ja kahe kuu pärast, 15. juunil on meil võimalik tähistada Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse sajandat aastapäeva. Lisaks võeti vastu veel mitu üliolulist seaduslikku akti, teiste seas 10. oktoobril 1919 maaseadus – selle radikaalse reformiga võõrandati peamiselt baltisaksa aadlikelt suurmaaomand ning üle maa võis asutada kümneid tuhandeid uusi asundustalusid. Nii muutis maaseadus tublisti ka meie maastikupilti külades.

*

Käesoleval nädalavahetusel meenutame aga kõiki 120 Asutavasse Kogusse valitud saadikut. Koostöös kohalike omavalitsustega toimub täna iga saadiku sünnikohas väike asjakohane tseremoonia, peeti kõnesid, meenutati saja aasta taguseid poliitikuid, osalesid riigikogu liikmed ja kohalikud koolilapsed. Üle maa süttis 120 mälestusküünalt. Ülesvõtted küünlatseremooniatest koonduvad EV 100 leheküljel ühtseks galeriiks. Jüripäeval aga, kui meie rahvaesindus tähistab oma sajandat aastapäeva, toimub riigikogu pidulik istung, mille eel uus riigikogu esimees süütab uuesti 120 mälestusküünalt Asutava Kogu liikmete auks. Loodetavasti saab ta seda teha jüriööl Paide vallimäel süttinud leegist, mis muistse märgutule kombel 23. aprilli hommikuks Toompeale saabub.

Asutava Kogu liikmete sünnipaigad:

Uurides, millistest valdadest või linnadest Asutava Kogu liikmed pärinevad, avaneb ilus, tervet Eestit suhteliselt ühtlaselt kattev pilt (vt lisatud kaarti). Praeguse haldusjaotuse järgi on AK liikmed sündinud 49 omavalitsuses, kõige suurem arv saadikuid, 14, pärineb Viljandi vallast. Teisel kohal on Tallinn 10 saadikuga ning kolmandal kohal on Tartu linn kuue saadiku sünnikohaga. Viie rahvasaadiku sünnikoht on Elva vallas, Lääneranna vallas ja Väike-Maarja vallas. Neli pärineb Saaremaa, Tartu ja Tori vallast, mujal on AK liikmete sünnipaiku 1–3. Lisaks on üks saadik ilmale tulnud Riias. Seal korraldab asjakohase tseremoonia meie saatkond.

Päris kõigi omaaegsete suurmeeste ja -naiste täpset sünnimaja pole olnud võimalik välja selgitada, neil puhkudel oleme piirdunud asula täpsusega, kuid enamiku puhul on kaardile kantud täpne sünnikoht. Mõnegi AK liikme puhul on uurimistöö käigus tulnud ka varem nii mõneski teatmeteoses mainitud sünnipaika korrigeerida või oluliselt täpsustada.

Tartus sündinud Asutava Kogu liikmed. Ülareas vasakult Aleksander Oinas, Hans Kruus ja Leopold Johansen, alumises reas Hans Martna, Konstantin Konik, Minni Kurs-Olesk.

FOTO: EV 100

Paljudele AK liikmetele on nende hilisemate teenete eest, küll poliitikas või ka kultuuris, sünnikohta sajandi jooksul ka mälestustahvel või -kivi paigaldatud (selliseid AK liikmeid on vähemalt 27, lisaks on mitmelgi ausambaid ja muid tähiseid hilisemates elu- või tööpaikades).

Eriti suur rõõm on aga, et seoses AK sajanda aastapäevaga avatakse mõnel pool täiesti uus mälestuskivi. Nii saab täna kena tähise näiteks Jakob Westholm oma sünnikohas Uuskülas Haljala vallas ja Tõnis Kalbus Kõverojal Tori vallas ning Kaarel Baars Iigastes Valga vallas.

Laske pilk Asutavasse Kogusse valitute nimekirjast üle – nagu tänapäevalgi, on tegu läbilõikega eesti rahvast: seal on austusväärseid riigivanemaid ja ministreid, kirjanikke ja koolimehi, intellektuaale ja rektoreid, tööinimesi ja elukutselisi revolutsionääre jpm. See on meie otsedemokraatia saja-aastase loo algus.