Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Bretty Sarapuu: Lasnamäe missioon (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Bretty Sarapuu.
Bretty Sarapuu. Foto: Liis Treimann/Postimees

Olen püüdnud nüüdseks juba aastake Lasnamäel naabritele pisutki eesti keelt õpetada, aga vilja pole see üritus kandnud. Kuigi mulle tundub, et ühe lühikese sõna kordamine peaks olema imelihtne, saab minu lausutav «tere» järjepanu venekeelse vastuse. Vähemalt midagi vastavad, võib öelda olukorra helgemat külge märkav inimene.

Mõni kiuslik aga küsib hoopis: miks elad siis seal Lasnamäel? Nüüd ütlen vastuseks, et sealne elu on kujunenud omamoodi missiooniks. Jätkan nüri järjepidevusega naabrite teretamist ja pole kaotanud lootust, et ühel heal päeval saan eestikeelse vastuse.

Maja ees või prügikasti kõrval harrastatav keeleõpe pole kaugeltki minu missiooni ainus eesmärk. On veel palju teisi valdkondi, milles püüan eeskuju näidates naabritele õpetusi jagada.

​Pühin sageli lausa innustunult pori ära ka trepikojast, mitte üksnes oma kodust, tehes seda lootuses, et ehk mõni naaber märkab ja teeb kunagi sama. Praegu ajavad nad selle peale silmad pärani, nagu oleks see midagi eriskummalist, sest neil ei paista korteriukse kinnilöömise järel väljapoole jäävast hoolimiseks jaksu jaguvat.

Veel vähem kui trepikojast teevad lasnamäelased välja maja ümber tuules tantsivast prügist ja murule pargitud autode tekitatud mudamülgastest.

Jätkan nüri järjepidevusega naabrite teretamist ja pole kaotanud lootust, et ühel heal päeval saan eestikeelse vastuse.

Ei saa siiski öelda, et inimesed oleksid täiesti hoolimatud. Neil on suur süda, kui asi jõuab tuvideni, kelle jaoks ei ole iial kahju kanalisatsioonikaevule kaerahelbeid puistata. Loomulikult jätkub mõnele Pae järvel pesitsevale luigele ka surmav saiakannikas ja alati leidub keegi, kelle osavad näpud meisterdavad viieliitrisest veepudelist puu otsa riputatava linnumaja.

Kahtlemata pole need probleemid omased ainult Lasnamäele ja kindlasti on ka selles linnaosas kortermaju, kus elanikel viisakamad kombed. Juba praegu võetakse Lasnamäel ette vahvaid kogukonnaprojekte ja see suurendab minu usku, et elu läheb Lasnamäel muudkui ülesmäge.

Lihtsate vahenditega saaks sellele kaasa aidata ka linnaosavalitsus. Keeleõppe seisukohalt kasvõi selle kaudu, et näidata jalgpalli maailmameistrivõistluste taolist suurüritust lasnamäelastele venekeelse ETV+ asemel, nagu tehti eelmisel suvel, sootuks eesti keeles. Ehk õpiks selle tulemusena mõni minu naabergi ära, kui ei midagi muud, siis vähemalt eestikeelse tervituse.

Tagasi üles