Kristiina Kruuse: punase joone väsinud kujund

Tomi ja Vesa Humalisto «The Thin Red Line». Foto: Erakogu

Kujundil on jõud luua, ühendada ja selgitada, aga kujundil on ka võime lõhkuda, katkestada ja eraldada. Nende valimiste üks kõnekaim kujund on punane joon, mille kasutamine tõusis meedias kõrgustesse vahetult pärast valimisi ja mis on kiirelt omandanud rohkelt varjundeid, kirjutab Kantar Emori strateegiakonsultant Kristiina Kruuse.

Eesti trüki- ja online-meedias ning raadiosaadetes on viimase poolaasta jooksul kasutatud erakondadega seoses kujundit «punane joon» 2100 korral, näeme Meediuse meediamonitooringu andmetest. Seejuures enne valimisi oli poole aasta jooksul maininguid vaid aeg-ajalt. Valimiste järel on aga raske leida poliitika teemal artiklit, kus kasvõi korra ei «joonistataks» punaseid jooni.

Oxfordi sõnaraamat defineerib punast joont piirina, mida ei tohi ületada. Kujundit on kasutatud peamiselt poliitikas, aga ka ärisuhetes. Punase joone eelkäijaks on inglise keele ja ajakirjanduse emeriitprofessor Ben Yagoda selgitusel liivale joone tõmbamine, mis tähistas juba aastasadu tagasi piiri, millest ei tohi üle astuda. Esimene teadaolev «joone tõmbamine» on pärit vanast Roomast.