Postimehe lugeja: mitte ükski neist naistest ei tahtnud aborti teha, ka mina mitte

Foto: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Scanpix

Abordi lubamise-keelamise teemal on praeguseks võtnud sõna keelajad ja arstid. Tahan lisada naise vaate. Räägin ausalt oma kahest kogemusest, kirjutab Postimehe lugeja. 

Olin kahekümneaastane vaese pere laps. Teadsin, et abiellun oma peigmehega. Jäin rasedaks. Ma ei olnud kasutanud preservatiivi, vaid lugenud tsükli päevi. Meetod toimis, kuni meespool ühel õhtul sellest üle vaatas.

Selgus, et arvatav peigmees soovis jätkata suhet, kuid ei soovinud abielluda. Mul polnud elupinda, raha ega haridust. Mõnel minu tuttaval olid vallaslapsed. Olin näinud nende noorte emade kurbust ja pingeid kogu perekonnas. Olin näinud, kui halb on elada isa-ema katuse all priileivasööjana, ainsaks abiks lapsetoetus. Olin jälginud, kuidas mitu noort ema pidid katkestama ülikooliõpingud – ei jätkunud energiat ega raha, last polnud kuskile jätta, kohta, kus lapsega ülikoolilinnas elada, polnud samuti. Olin kindel, et nende naiste lastel ei ole hea olla.