Slovakkia presidendiks valitud Zuzana Čaputová oma toetajate keskel pärst esialgsete tulemiuste selgumist.

FOTO: MARTIN DIVISEK / EPA / SCANPIX

Selleks et näha poliitilist halvatust, korruptsiooni ja rahva pulbitsevat pahameelt, vaadake lõunasse ja läände, mitte itta. Ma kahtlustan, et paljude riikide valijad sooviksid näha kedagi Zuzana Čaputová taolist toomas sõõmu värsket õhku nende läpatanud poliitikasse, kirjutab Briti ajakirjanik Edward Lucas BNSi kolumnis.

Kuulake liberaalselt meelestatud meediaeliiti Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning Kesk-Euroopat juhtivaid korrumpeerunud autoritaarseid liidreid, kes mängivad nende pimedusega löödud riikide loomuomasel kitsarinnalisusel.

Uudised Ungarist ja Rumeeniast on tõepoolest sünged. Ungari peaminister Viktor Orbán rikub rõõmuga Euroopa Liidu reegleid ja pääseb ka enamjaolt karistuseta.

Ta solvab oma ametivendi. Ta on sundinud piinlikult väheusutavatel alustel riigist lahkuma välismaalt rahastatud Kesk-Euroopa Ülikooli. Ta on õelalt ja lühinägelikult püüdnud destabiliseerida Ukrainat. Tema tegevus Venemaa suunal on ennekuulmatu – viimati pakkus ta Nõukogude-aegsele marionettinstitutsioonile Rahvusvahelisele Investeerimispangale heldet kokkulepet kontori avamiseks Budapestis.

Rumeenia võimud püüavad omalt poolt nurjata riigi endise korruptsioonitõrjejuhi Laura Codruța Kövesi kandidatuuri Euroopa Prokuratuuri juhi kohale. Kriitikute sõnul on ta ületanud oma mandaati ja politiseerinud oma rolli. Tema toetajad väidavad, et ta oli Rumeenia võimuparteisse kuuluvate «suurte kalade» kinnipüüdmises lihtsalt liiga tõhus.

Ka Slovakkial ei ole viimasel ajal hästi läinud. Uuriva ajakirjaniku Ján Kuciaki ja tema kihlatu Martina Kušnírova tapmine eelmisel aastal oli märk sellest, et organiseeritud kuritegevus tegutseb karistamatult ja eeldatavasti riigi kaitset nautides. Kuciak kirjutas korrumpeerunud ärimeestest, ELi toetuste ja käibemaksuga seotud pettustest ning Itaalia kurikuulsa ´Ndrangheta maffia katsetest kultiveerida sidemeid Slovakkia poliitikutega. 

Rohkem kui aasta hiljem on Slovakkia võimud vahistanud ärimehe, kes nende sõnul mõrvad tellis. See on üks põhjus rõõmustamiseks.

Teine on Zuzana Čaputová võit sel nädalavahetusel peetud presidendivalimistel. Ta alistas kerge vaevaga poliitilise eliidi kandidaadi, Euroopa Komisjoni voliniku Maroš Šefčoviči. Čaputová on tugevate liberaalsete vaadetega poliitiline uustulnuk, kellel on ette näidata rabavad tulemused korruptsioonivastases võitluses. Härra Šefčovič (selguse huvides: minu sõber) oli samuti tugev kandidaat, kuid ta sai valijate silmis saatuslikult määritud sidemete tõttu Robert Fico võimuparteiga.

Čaputová on tugevate liberaalsete vaadetega poliitiline uustulnuk, kellel on ette näidata rabavad tulemused korruptsioonivastases võitluses.

Čaputová võit purustab välismaalaste stereotüübi. Väidetavalt on Slovakkia sotsiaalselt konservatiivne riik, mida juhib omavahel tihedalt seotud väike klikk. Samas haarasid slovakid võimalusest hääletada kellegi sündsa poolt. Nad ei pruugi temaga nõustuda homoabielude küsimuses, kuid näevad, et ta ei võlgne kellelegi midagi, armastab oma riiki ja tahab olukorda muuta.

Miks ei juhtu seda tihedamini? Tugevatel üksikkandidaatidel on võimalus teha läbimurre presidendivalimistel, mida me näeme tõenäoliselt ka 12. mail Leedus, kus sõltumatul ökonomistil Gitanas Nausėdal on tugev edumaa vasaktsentristist peaministri Saulius Skvernelise ja konservatiivist seimisaadiku Ingrida Šimonytė ees. Seda trendi kehastab ka koomik Volodõmõr Zelenski tähelepanuväärne edu Ukraina presidendivalimiste esimeses voorus.

Parlamendivalimistel ja valitsuse otsustusprotsessis on üksikisikute andekus vähem tähtis ning olulisemad on ärihuvid, piirkondlikud pinged ja poliitkartellid. Valijad tunnevad meeleheidet; protestihääled kuhjuvad; riskid suurenevad. 

See on keeruline probleem, kuid ei ole Euroopa maailmajao idaosale ainuomane. Valijad väljendavad rahulolematust status quo´ga kõikjal arenenud tööstusriikides.

Näiteks Suurbritannias ei ole avalikkuse toetus Brexitile 2016. aasta referendumil ja pärast seda mitte niivõrd kõrge teadlikkusega rahva mittenõustumise väljendus Euroopa poliitilise arhitektuuri keerukusega, vaid umbusaldus sellele, kuidas viimastel kümnenditel on asju juhitud.

Lühidalt, selleks et näha poliitilist halvatust, korruptsiooni ja rahva pulbitsevat pahameelt, vaadake lõunasse ja läände, mitte itta. Ma kahtlustan, et paljude riikide valijad sooviksid näha kedagi Čaputová-taolist toomas sõõmu värsket õhku nende läpatanud poliitikasse. Seda mitte kõige väiksemal määral ka Suurbritannias.


Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.