Toomas Kruusimägi: põhikooli jäik raamistus pärsib poiste haridusteed

Noored poisid kipuvad olema püsimatud ning õppeainete edukaks läbimiseks vajalik hoolsus ja järjepidevus tulevad nende jaoks raskemalt kui tüdrukutel, kirjutab Toomas Kruusimägil. Pilt on illustratiivne. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Ehkki ühiskonnas räägitakse soolisest ebavõrdsusest kui eelkõige naiste jaoks ebasoodsast olukorrast, on seis põhikoolis vastupidine. 7.-9. klassi lõikes katkestavad poisid oma haridustee kaks korda tõenäolisemalt kui tüdrukud, kirjutab Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi.

Soolise ebavõrdsuse kirjutamata reegel on, et see on kaldu meeste kasuks ja naiste kahjuks. Palgalõhe, naiste alaesindatus kõrgetel positsioonidel ühiskonnas ja organisatsioonides ning nende vähene ettevõtlikkus on vaid üksikud näited meie ühiskonnas lokkavast soolisest ebavõrdsusest. Aga kui liigume täiskasvanud meeste ja naiste maailmast põhikooli ning poiste ja tüdrukute juurde, ootab meid hoopis teistsugune vaatepilt – statistiliselt on poisid põhihariduse riskigrupp, sest tüdrukutega võrreldes ei saa nad nii hästi põhikoolis hakkama.

Kuidas üldse väljendub sooline võrdõiguslikkus hariduses? See termin tähendab võrdset juurdepääsu kõikidele haridusastmetele, mis peaksid andma võrdsed võimalused tüdrukutele ja poistele formaalse ja mitteformaalse hariduse omandamiseks. Neli hariduse soolise võrdõiguslikkuse mõõdet on: