Peeter Langovitsi tagasivaade: meenutades Lennartit

Päikselisel esmaspäeval, 29. märtsil 1999, tähistas Eesti Vabariigi president Lennart Meri suurejooneliselt oma 70. sünnipäeva.

Selle päeva plaane ja kohti, kus juubilar viibib, tutvustas eelnevalt presidendi kantselei ka meedia vahendusel.

Päev algas kell 8 Kadrioru lossi ees äratuslauluga, millega Eesti Meestelaulu Selts oma patrooni tervitas. Laulumehed tegid Merile üllatuskingi: saksa lambakoera kutsika, kes sai nimeks Matthias Rust legendaarse lenduri järgi.

Hommikul jõudis presidendipere külastada Metsakalmistut. Keskpäeval oli Kadriorus õnnitlemas diplomaatiline korpus ja seejärel korraldas peaminister Mart Laar Toompeal presidendi auks lõunasöögi. Rahva seas olid populaarsed postimajas sel päeval levitatud Lennart Meri pildiga postmargid ja ümbrikud.

Minul oli võimalus jäädvustada pärastlõunal toimunut. Kella 15ks oodati huvilisi rahvusraamatukokku Neue Zürcher Zeitungi poliitikavaatleja Andreas Oplatka raamatu «Elu Eestile» esitlusele. Sinna saabunuid tabas aga üllatus. Uduse ilmaga sassi läinud lennuliikluse tõttu ei jõudnud autor raamatutega Tallinna ja esitlus lükkus järgmisele päevale. Meri pakkus kokkutulnutele selle asemel võimaluse teha tutvust maja fuajees ja näitusesaalis eksponeeritud ajalooliste maakaartide näitusega. Maakaardihuviline Lennart Meri uuris üsna põhjalikult Liivimaa vanu maakaarte ja innustas teisigi seda tegema. Raamatukogu peanäitusesaalis oli samal ajal avatud ka näitus «Ordenid vabariigi presidendile».

Raamatukogust suundus presidendipaar saatjaskonnaga Raekoja platsile, kus juba enne kella 16 ootas kannatlikult hulga rahvast sünnipäevalisega kohtumist. Läänemaa kaitseliitlased olid kohale toonud välikatla, kus keedeti presidendi soovil vett kohvi jaoks. Neli lahket kodutütart pakkusid rahvale kohvi rosinakuklitega. Varasemad saabujad olid kogunenud kohvijagajate leti ette ja ootasid pingsalt, millal ometi sünnipäevalaps kohale jõuab. Oli paras trügimine ja korrakaitsjad rahustasid januseid. Kümmekond minutit hilinenud president võeti vastu vaimustusega ja koorilaulu saatel liiguti läbi rahvamassi Õpetajate Maja ette trepile üles rivistatud RAMi poistekoori poole. Jõudnud poisteni, tervitas juubilar neid ja dirigenti. Ülevas meeleolus dirigeeris ta koos Venno Lauluga «Oh laula ja hõiska». Siis avanes võimalus juubilari õnnitleda ka äsja ametisse astunud linnapeal Peeter Lepal, kes linna kingitusena andis sümboolselt üle seitse põõsast-puud. Istikud jäeti presidendile istutamiseks sobiva ajani hoiule Tallinna botaanikaaeda. Laulu võttis üle rahvariietes ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Tüdrukutega suhtlemise järel käis Meri koos saatjatega ringi mööda platsi, võttes vastu kingitusi-õnnitlusi-tervitusi ning jagades lahkelt autogramme. Kohvi ja kuklite jagajateni läbi rahvamassi nad ei jõudnudki. Aeg möödus kiiresti ja juubilar otsustas rahva sekka jääda varem plaanitust kauemaks.

Muide, koos infoga päevakavast anti teada ka sünnipäevasoovidest. Meri eelistas kingitustele annetusi kultuurirahastule, et kirjastada ajalooraamatuid, ning lillede asemel okas- või lehtpuuistikuid talgute tarvis, mida kevadel Viimsis soovis korraldada.

Päeva lõpetasid sõprade ringis sünnipäevapidu Mustpeade Majas ning seejärel õhtu Kadriorus pere keskel.