William Hague: liigume Afganistanis õiges suunas

Suurbritannia välisminister William Hague. Foto: SCANPIX

Suurbritannia välisminister William Hague kirjutab esmaspäeval koguneva Afganistani konverentsi eel, et riigid peavad juba praegu mõtlema ajale pärast koalitsioonivägede lahkumist.

Maailma riigijuhtide kogunemine 5. detsembril rahvusvahelisele Afganistani konverentsile Bonnis on igati ajakohane. Kuigi pöördelised Araabia Kevade sündmused on tänavu tihti üleilmsetes uudistes domineerinud, jääb Afganistan Briti valitsuse ning ka paljude meie rahvusvaheliste partnerite põhiküsimuseks. Seda ühel esmatähtsal põhjusel: riiklik ja rahvusvaheline julgeolek.

Järgmise nädala kohtumine on oluline hetk, kus rahvusvaheline kogukond saab kinnitada oma jätkuvat pühendumust Afganistanile. Meil kõigil on ühine eesmärk kindlustamaks, et see riik ei saaks enam kunagi rahvusvahelise terrorismi pelgupaigaks, ning ühine siht: Afganistani valitsuse ja Afganistani rahvuslike julgeolekujõudude võimekuse parandamine selleks, et afgaanid ise saaksid vastutada oma territooriumi ja tuleviku eest.

Kümme aastat pärast 11. septembri terrorirünnakuid on Al-Qaeda Afganistanis ja Pakistanis märkimisväärselt nõrgenenud ning tänase päeva Afganistan on tolle ajaga võrreldes tundmatuseni muutunud. Kuid väljakutsed ei ole kuhugi kadunud ning meie ülesandeks on kindlustada, et raskelt kätte võidetud areng ei pöörduks tagasi hetkel kui viimane meie võitlusvägedest 2014. aastal lahkub. Me peame tagama, et Afganistan on piisavalt tugev kaitsmaks enda riikliku julgeolekut, ning seeläbi ka meie oma.

Meie strateegia julgeolekuvastutuse edukaks üleandmiseks afgaanidele 2014. aasta lõpuks hõlmab kolme valdkonda. Me aitame afgaanidel luua oma rahvuslikud julgeolekujõud, mis oleksid võimelised hakkama saama pärast 2014. aastat eksisteerivate väljakutsega. Me aitame neil ka üles ehitada riiki, mis tegutseks kõigi kodanike huvides. Ning me toetame püüdlusi luua aus ja kaasav poliitiline protsess.

Esimene faas, mille jooksul läheb julgeoleku tagamise kohustus rahvusvahelistelt julgeolekujõududelt (ISAF) üle Afganistani rahvuslike julgeolekujõududele, on juba alanud. Teine faas kuulutati välja 27. novembril ning see tähendab, et pool Afganistani elanikkonnast elab piirkondades, mis on Afganistani julgeolekujõudude kontrolli all. Seega me liigume õiges suunas, et 2014. aasta lõpuks vastutus Afganistani julgeoleku eest afgaani julgeolekujõududele üle anda.

Talibani vastuhakku Afganistani valitsuse vastu saab võita üksnes olukorras, kus Afganistani elanikud on kindlad oma valitsuse suutlikkuses tagada neile seaduslikkus, teenused ja majanduslikud võimalused. Afganistan on üks maailma vaesemaid riike, kus on kõrge laste suremuse ja kirjaoskamatuse tase, ning riik taotleb arenguabi veel mitmeid aastaid. Kuid 2014. aastaks saame aidata Afganistani valitsusel teha edusamme jätkusuutliku riigi suunas, mis on võimeline pakkuma oma kodanikele peamisi avalikke teenuseid.

Poliitisel rindel aitame afgaanidel arendada protsessi, mis tugineb afgaanide tugevale lojaalsustundele oma rahvuse vastu, et luua samasugune truudus Afganistani riigi vastu. See protsess peab kaasama ka rahvusgruppe, kes 2001. aastal Bonni lahendusest välja jäid, kahjustamata sellega teisi elanikkonna gruppe, nagu Põhja-Afganistani elanikud või Afganistani naised. Afganistani põhiseadus tagab meestele ja naistele võrdsed õigused ning me toetame Afganistani valitsust selle põhimõtte ülalhoidmisel.

Talibani juhid seisavad selge valiku ees. Nende valitsusaja jooksul ei õnnestunud neil pakkuda Afganistani elanikele ja rahvusvahelisele kogukonnale seda mida vaja: turvalist ja stabiilset Afganistani, mis ei kujutaks maailmale mingit ohtu. Mässulised peavad teadma, et neil ei ole kunagi võimalik oma eesmärke vägivalla abil saavutada. On käes aeg vastu võtta Afganistani valitsuse uued pakkumised alustamaks kahepoolseid kõnelusi. Afganistani valitsus ja rahvusvaheline kogukond tunnistavad, et esimene Bonni konverents ei kaasanud kõiki afgaani gruppe. Usume, et kõigil rahule pühendunud afgaanidel peaks olema riigis koht.

Lahendus Afganistanis aitab suurendada stabiilsust Pakistanis; seetõttu on Pakistani huvides mängida positiivset rolli. Pakistan ja Afganistan peavad asuma koos tegutsema pärssimaks riigipiire ületavate mässuliste liikumist, kes jätkuvalt õõnestavad mõlema demokraatliku valitsuse iseseisvust. Aja jooksul peavad mõlemad riigid hakkama koostööd tegema, et toime tulla nendega, kes ei ole nõus Kabuli või Islamabadiga lepitust otsima ning jätkuvalt tapavad nende elanikke ja ohustavad piirkonna stabiilsust.

Regiooni teised riigid on samuti haavatavad Afganistanis valitsevale ebastabiilsusele ning peaksid töötama koos, et toetada Afganistani edukat üleminekut ning võimalust tagada turvalisust ja rahu terves piirkonnas. Sel kuul Istanbulis toimunud regionaalne konverents on positiivne areng, mis pani paika «Istanbuli protsessi» ehk esimese raamkava poliitiliseks, julgeoleku- ja majandusalaseks koostööks antud regioonis.

Bonnis on meie ülesandeks kinnitada meie kollektiivset pühendumust Afganistanile. NATO tippkohtumisel Chicagos järgmise aasta mais lepime kokku viisid, kuidas jätkata julgeolekualase abi andmist pärast 2014. aastat. Rahvusvahelise toetusega jätkab Afganistan liikumist suurema stabiilsuse ja rahu poole ka peale 2014. aastat. See on meie kõigi huvides.