N, 8.12.2022

Tanel Paas: EKRE toetaja on rahul

Tanel Paas
Tanel Paas: EKRE toetaja on rahul
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
EKRE tõrvikurongkäik
EKRE tõrvikurongkäik Foto: Eero Vabamägi

Erakondade toetuse hetkeseisu puhul tuleb pöörata tähelepanu sellele, et koalitsioonikõneluste aegne poliitiline õhkkond on olnud väga emotsionaalne ning see kajastub ka reitingutes, kirjutab võrdleva poliitika magister ja Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas. 

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös on alanud inimeste erakondliku eelistuse iganädalane küsitlemine. Sealjuures arvutame erakondade reitingu viimasel neljal nädalal toimunud küsitluste keskmise põhjal. Seeläbi suureneb valim tavapäraselt 1000 vastajalt 4000 vastajani ning paraneb reitingute täpsus. Valimispäevale eelnenud nelja nädala koondtulemused erinesid tegelikest valimistulemustest maksimaalselt 0,9 protsendi võrra. Ka Euroopa kõikide riikide võrdluses ülitäpne tulemus annab aluse eeldada, et just sellise metoodika alusel suudame hinnata kodanikkonna eelistusi kõige objektiivsemalt.

Viimase nelja nädala koondtulemus võtab kokku vahemikus 25.02-24.03 toimunud küsitlused ning näitab valimiste järgsete sündmuste mõju erakondade toetusele. Võrreldes valimistele eelnenud reitingutega ning tegelike valimistulemustega on hetkel näha kolm märkimisväärset trendi: Keskerakonna toetuse langus on jätkund, Reformierakonna toetus on veelgi kasvanud ning Eesti 200 toetus on tõusnud üle valimiskünnise.

Praeguste koalitsioonikõneluste kontekstis on Keskerakonna toetuse langus ilmselt kõige tähelepanuväärsem areng, kuna palju on räägitud sellest, kuidas Keskerakonna vene valijale ei pruugi olla koalitsioon koos EKRE-ga vastuvõetav. Koalitsioonikõneluste mõju reitingule ei saa kindlasti alahinnata, kuid tuleb tähelepanu juhtida sellele, et Keskerakonna toetuse langus algas Norstati küsitluste põhjal juba veebruari esimeses pooles. Kui veel veebruari alguses tundus Keskerakonna valimisvõit tõenäoline, siis pärast seda alanud langustrend on püsinud tänaseni.

Võrreldes praeguseid küsitlusandmeid viimaste valimiseelsete andmetega, on samas tähelepanuväärne, et Keskerakonna toetus pole langenud ainult põhitoetajate seas, vaid mõnevõrra kõigis sotsiaal-demograafilistes gruppides. Seega ei näita küsitlusandmed nagu kaotaks Keskerakond ainult vene rahvusest toetajaid, vaid toetuse langus on laiapõhjalisem. Siiski viitavad viimase kahe nädala küsitluste tulemused, et Keskerakonna toetuse langus võib olla peatunud, ning see võiks pidama jääda kuhugi 19 protsendi peale.

Keskerakonna toetuse langusega samal ajal algas Reformierakonna tõus, mis viis ka valimisvõiduni. Valimistele eelnenud reitingute ning valimistulemustega võrreldes on Reformierakond populaarsust veel kahe protsendi võrra parandanud ning on üsna tõenäoline, et see jääb antud tasemele lähiajal ka püsima. Vaadates loodava koalitsiooni ümber puhkenud emotsioone, pole Reformierakonna toetuse kasv üllatav, sest just nemad pakuvad alternatiivi hetkel loodavale koalitsioonile.

Esmakordselt on Norstati reitingute põhjal sellel aastal tõusnud üle valimiskünnise Eesti 200 toetus. Ilmselt on ka nemad suutnud oma toetust parandada koalitsioonikõneluste ümber toimuva debati mõjul. Toetuse kasv hoolimata vähesest meediatähelepanust viimasel ajal näitab, et erakonnal on tulevikuks poliitilist kapitali.

EKRE toetus on püsinud muutumatuna, seega näib nende valija praeguste sündmustega rahul olevat. Samas pole koalitsioonikõnelustele pääsemine neile toetajaid juure toonud. Hetkel on üsna muutumatuna püsinud ka Isamaa ja SDE toetus, kuid viimaste nädalate küsitlused ennustavad mõlemale lähitulevikuks pigem väikest langust.

Erakondade toetuse hetkeseisu puhul tuleb pöörata tähelepanu sellele, et koalitsioonikõneluste aegne poliitiline õhkkond on olnud väga emotsionaalne ning see kajastub ka reitingutes. Tulevikusuundumuste puhul on palju olulisem see, kuidas sujub loodava koalitsiooni koostöö ning mis poliitikaid hakatakse ellu viima.

Märksõnad
Tagasi üles