Mikk Tarros ja Marcus Ehasoo: PISA testi järgi on meil küll parim kooliharidus, kuid tegelikult oleme veel paljuga maas

Õpilane tunnis Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Erakonnad võiksid uurida enda ja huvigruppide haridusplatvormide sisu, kirjutavad Eesti Noorteühenduse Liidu aseesimees Mikk Tarros ja Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Marcus Ehasoo. 

Üld- kutse ja keskhariduse järgmise nelja aasta teema tundub koalitsioonikõneluste põhjal keskenduvat eelkõige venekeelsetele koolidele. Tuletades meelde teisi lubadusi, andsid erakondade haridusplatvormides tooni veel ühtne hariduse kvaliteet, õpetajaameti väärtustamine, osalt ka IT-oskused ja õppijakeskne lähenemine. Koalitsioonileppes on haridus sel korral kajastatud tasuta kõrghariduse säilimise näol. Vähem on hiljutistes aruteludes kajastatud üld- ja kutsehariduse sisu, täiendavatele tugimeetmetele koolikeskkonnas ning teistele küsimustele, mida noored järgnevatel õppeastmetel või tööturule sisenemiseks vajavad.

Hariduse kohandumine tulevikutrendidega

Võime uhkusega öelda, et meil on maailma parim kooliharidus: PISA testid ju kinnitavad seda? Jälgides teisi OECD näitajaid oleme enda haridussüsteemiga siiski maas. Koolirõõm on madal ning tulevaste tudengite oskused peamiste interdisiplinaarsete oskuste mahajäämise tõttu kesised. Kõige suurem mahajäämus õpilaste vahel tekib üleminekul põhiharidusest üldharidusse, kus hariduse kvaliteet oleneb suuresti kooli haldajast või asukohast. Haridussüsteem peab arendama õppurite tulevikuks vajaminevaid oskusi, olgu selleks sotsiaalne intelligentsus, innovaatilisus, kohanemisvõime või kultuuridevaheline pädevus jne, mis on sõnastatud OECD Future Work Skills'i järgi. Õppekavade arendus on tegelikult Eestis käimas, aga väga oluline on, et uutesse õppekavadesse jõuaksid ka õppeained, mis toetaksid sotsiaalsete oskuste ja digitaalse kirjaoskuse arengut. Väga olulist rõhku on vaja pöörata vaimse tervise säilitamisele ning suurendada tuleb praktilise õppe osakaalu nii üld- kui kõrghariduses.

Eksamid ja faktipõhine lähenemine

Kõige adekvaatsemat informatsiooni meie gümnasistide oskuste kohta peaksid andma riigieksamid. Samas on näha riigieksamite olulisuse langemistrendi. Haridus- ja teadusministeeriumi määruses on nende konkreetne eesmärk puudulik mitmel põhjusel. Esiteks, mitmed ülikoolid otsustavad juba praegu tulevase tudengi ülikooli vastuvõtu vestluse või akadeemilise testi/sisseasutmiskatsete põhjal. Kutsehariduse vastuvõtuks puuduvad kriteeriumid peaaegu täielikult, näiteks on enamikul õppekavadel vastuvõtu eeldusteks pigem nõutav haridustase või vanus.

Teiseks, riigieksamiteks valmistumine devalveerib teiste õppeainete omandamist ning omavahelist lõimumist. Peamiselt keskendub gümnaasiumi viimane aasta riigieksamite ainetundides eksamiülesannete lahendamisele, loomata terviklikku pilti oskuste omandamisel. Järelikult peaksime täiendavalt üle vaatama riigieksamite vajadused, eriti kui nende läbimiseks piisab vaid ühest punktist. Lahendusena oleks võimalik välja pakkuda komplekseksam, mis analüüsib täiendavalt keskhariduse lõpetavate õpilaste oskusi. Võimalusena peab kaaluma ka taoliste eksamite sooritamist digitaalselt.

Praktika ja efektiivsem õppenõustamine

Tuleks luua senisest paremad karjääri- ning õppenõustamise võimalused õpilastele. Meil on küll valikuvabadusi soodustav süsteem, kuid kuidas õpilane valiku langetab, võib olla mõningal juhul juhuslik. Praegu on suunatud Eesti karjääriteenused eelkõige välja kukkunud õpilastele ja rahaline tugi on sellele valdkonnale võrdluses teiste riikidega pigem madal. Koolisisene nõustamine ei oma üle-eestiliselt ühtset kvaliteeti, mistõttu tuleks olemasolevat süsteemi fokuseerida erinevate sihtgruppide lõikes. Karjäärinõustamise teenused ja õppekava, mis toetaksid edasiste valikute tegemist on puudulikud.

Faktipõhise õppe asendamiseks võiks lisada üldhariduse programmi täiendavaid praktilise õppe võimalusi. Sarnane süsteem on kasutusel aastaid Soome üldharidussüsteemis. Varasemast rohkem tuleb initsieerida ning levitada häid praktikaid ettevõtjate, kodanikuühiskonna ning haridusasutuste vahelisest koostööst. Integreerida seniselt rohkem näiteks teenistusõppe tüüpi ülesandeid, õppekäike või muude võimaluste tutvustamist. Õppekäigud ettevõtetesse, IT-sektoris, tööstuses või näiteks sotsiaalvaldkonnas aitavad äratada noortes huvi tulevikus ametit valima ja enda karjäärivalikuid senisest rohkem mõtestama. Sellised tegevused, kus õpilased töötavad pikaajaliselt praktilise ülesande kallal, pole samuti üldhariduskoolides ette nähtud. Selleks, et vastata tulevikuoskuste arendamisele, tuleks pöörata nii üld- kui kõrghariduses rohkem tähelepanu tööturu trendide (muuhulgas tulevikutöö kontseptsiooni) tutvustamisele ning tööturule sisenemist soodustavate oskuste arendamisele.

Täiendav koolikohustus

Täiendava koolikohustuse peamiseks toetuseks mängib statistika, et põhikoolidest alla kümne protsendi õpilastest enda haridusteed ei jätka, mistõttu jäävad eri põhjustel tulevikus kasutamata täiendavad võimalused, mida pikem haridustee loob. Kuigi põhihariduse omandanud noorte oskused on väga head, võib keskhariduseni mittejõudmine tähendada pikemas perspektiivis sotsiaalsete riskide võimendamist. Sisuliselt on meil osa noori, kes jääb eluks vajalike oskusteta, mida hiljem on ümberõppega kulukam parandada. Lisaks tekib selle tõttu ühiskonda konkreetse oskuse või hariduseta noori, samal ajal kui tööturu vajadused uute oskustega inimesi ootavad. Siiski omandab enamik neist hiljem peale töökogemuse läbimist täiendavalt uued erialaoskused. Statistika näitab, et efektiivse alternatiivina võiks pakkuda koolikohustuse kõrval õpipoisiõpet, mis oleks korraldatud kutsehariduses toetatud õpipoisi õppekavana.

Millised probleemid vajavad täna enim lahendamist?

Meie haridussüsteem on mitmete uuringute põhjal üpris edukas. Kitsaskohti leiab alati. Haridusuuendajad on strateegiate tasanditel eelmainitud küsimusi pikalt ellu viinud, puudunud on aga kas rahalised võimalused või poliitiline soov. Selleks, et tuletada tulevasele täidesaatvale võimule meelde teisigi küsimusi, mis meid järgmise nelja aasta jooksul üld-, kesk ja kutsehariduses puudutavad, oleks mõistlik erakondadel täiendavalt uurida enda ja huvigruppide haridusplatvormide sisu. Lahendused eelmainitud küsimustele on seal osaliselt või täielikult juba olemas.