Andri Küüts

FOTO: Erakogu

Küberväejuhatuse ajateenijate esindusmees nooremseersant Andri Küüts kirjutab, et suhtumine on võti, kas ajateenistus panustab sinu arengusse või mitte. 

Ajateenistuses kohtad läbilõiget kogu Eesti ühiskonnast. Ka seda osa, kellega pole varem kokku puutunud.

Et ajateenijaskond on ühiskonna peegeldus, elab ühe katuse all väga erinevatest kasvukeskkondadest ja peredest pärit inimesi. On eri maailmavaate ja haritusega inimesi. Jagad kasarmut inimestega, kel on erinevad huvid, motivatsioonid, suhtumised ja väärtused, probleemid ning tõekspidamised.

Aastaid enne seda, kui jõudis kätte minu aeg teenima tulla, pelgasin teatud juttude ja müütide tõttu ajateenistust. Mitu aastat enne, kui hakkasin ajateenistuse järgi plaanima elus järgmisi samme, oli mul vanemate sõprade-tuttavate kaudu juba konkreetne arusaam, mida ajateenistus tähendab ning millega siin tuleb rinda pista.

Olin kuulnud, et karjutakse ja tuleb alandlikult alluda mõne rumala ülema tahtele, kes ei pea sind kellekski. Neist lugudest piisas, et peljata eos seda, mis mind ajateenistuses ees võib oodata.

Aga nüüd, olles kaheksa kuud teeninud, olen pidanud tegelema hoopis raskema katsumusega, kui oskasin kunagi ette kujutada. Minu suurim väljakutse on olnud hakkama saada tollesama läbilõikega meie ühiskonnast, mida ennist kirjeldasin.

Rumalat ülemat mina kohanud ei ole. Olen kohanud inimesi, kelle arusaamad ja suhtumised erinevad minu omadest palju. Ning neid mitte tegevteenijaist ülemate, vaid nimelt kaasajateenijate seas.

Olen kokku puutunud keeruliste isiksustega. Kannatanud ükskõiksete ja enesekesksete mina-mina-mina-tüüpi ajateenijate pärast, keda ei huvita muu kui see, kuidas saaks võimalusel ebamugavustest ja teenistuse käigus ette tulevatest probleemidest kõrvale hiilida. Nendest asjadest, mis kasvatavad.

Arvan, et probleemide eiramine on kõige kurvem asi, mida keegi endale (ja teistele) võib teha. Vastupidi levinud hoiakule, et nendest hoidumine aitab pääseda millestki nõmedast, võiks mõelda, et valides julgemini probleeme, millega tegeleda, lood endale võimalusi kasvada ning saada senisest endast paremaks. Seda mitte ainult ajateenistuses, vaid ka edasises elus.

Tõsi on, et kaitsevägi pole koht, kus olla individualist. Kaitseväes võid õppida seda, et sa ei pea siin maailmas kõigega üksinda hakkama saama. Targem on mõelda ja tegutseda koos kui meie.

Sest jõudes reservi, ei sõltunud su ajateenistuse kogemus suuremal määral sellest, millises väeosas sa teenisid, kui toredad või nõmedad olid toakaaslased ja kui karmid olid ülemad. Suurim võit või viletsus oli sinu enda suhtumine. See, kas ja kuidas otsustasid ettetulevate probleemidega tegeleda.

Suhtumine on võti, kas ajateenistus panustab sinu arengusse või saab sinu kogemus järjekordseks looks sellest, kuidas keegi 8 või 11 kuud oma elust asjatult mööda lasi.