Postimees 1999. aastal: Brüsseli joonlaud mõõdab Eesti toitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/25/11894550t1h5875.jpg)
Järgmisel kümnendil, pärast ühinemist Euroopa Liiduga ei tohi Eesti õunad olla kärnased ja kurgid liiga kõverad.
Eurodirektiivid panevad täpselt paika puu-ja köögiviljade välimuse ja kõrvale kalduvaid normaalsest saab müüa vaid oma taluväravas või siis ümbertöötlemiseks.
Ainuüksi õuna standardid on Brüsselis kirja pandud kümnel leheküljel.
Põllumajandusministeeriumi hinnangul tulevad Euroopa pedantsed välimuse- ja hügieeninõuded tarbijale kasuks juba ainuüksi seetõttu, et teha lõpp ebakvaliteetsete toiduainete sissevoolule Eestisse.
Allergoloogi Kaja Julge hinnangul aga on eurodirektiivide pikaajaline mõju eestlaste tervisele halb ja võib endaga kaasa tuua allergikute arvu kasvu.
26.03.1999