Peeter Langovits: nurgakivi kommunismiohvrite mälestusmärgile

Mõni päev tagasi, kui lumi oli taas sulanud, jalutasin Kaarli puiesteel. Meenus hiljuti meedias kõlanud idee sinna skulptuuride allee luua. Miks mitte, mõtlesin.

Mäletan, aastate eest pandi just siia alleele põlispuude kõrvale sümboolne nurgakivi kommunismiohvrite mälestuseks. Paeplaat on seal püsinud ajahambast puretuna tänaseni, osaliselt samblaga kattunud ning alles oli ka sellele needitud rist. Vanade negatiivide seast leidsingi kaadrid tollasest sündmusest ja püüdsin toimunut meenutada.

Tol 25. märtsil 1994 mälestati kogu Eestis rahvale traagilist ajaloosündmust. Rahvas kogunes ühingu Memento ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi kutsel Tallinnas Harjumäele märtsiküüditamise ohvreid mälestama. Kuju jalamile pandi pärgi ja lilli. Oli pisaraid...Ajaloosündmusi meenutas peaminister Mart Laar.

Samal päeval toimus Kaarli puiesteel üks omalaadne mälestusüritus. Tuisust ilma trotsides oli keset linnaliiklust põlispuude alla kogunenud sadakond inimest sinimustvalgete lippudega. Eesti Rahvuslik Eduerakond (ERE) paigaldas alleele sümboolse nurgakivi kommunismiohvrite mälestusmärgile. See oli paeplaat, millele oli kinnitatud sepistatud rist. Sõna võtnud ERE esimehe Ants Ermi sõnul oli see tagasihoidlik mälestusmärk pühendatud kõigile neile Eesti inimestele, kes olid hukkunud või kannatanud 50-aastase kommunistliku režiimi käe läbi... Hukkunuid ja kannatanuid mälestades peame ühtlasi olema valmis kõigi meie kasutuses olevate vahenditega takistama kõige sellise kordumist. Sümboliseerigu kommunismiohvrite mälestusmärk ka võitlust kommunistliku režiimi ja okupatsiooni vastu. Mälestuskivi õnnistas Tallinna praost Gustav Piir. Süüdati küünlaid... Sel päeval sündis ka toetusfond kommunismiohvrite mälestusmärgi rajamiseks.

See sümboolne paeplaat on saatuse hooleks jäetuna seal tänaseni. Teatavasti avati 2003. aastal naabrusesse, Kaitseliidu krundile Toompea tänava ja Kaarli puiestee nurgal eraalgatuslikult ehitatud Eesti lähimineviku Okupatsioonide muuseum. Selle rajamist finantseeris USAs elanud Olga Kistler-Ritso. Praeguseks on sealset väljapanekut ja kontseptsiooni põhjalikult muudetud ja muuseum oma esialgse näo minetanud. See-eest valmis Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaal, mis avati 23. augustil 2018, päeval, mis on üleeuroopaline totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev.

Sümboolsest nurgakivist kulus selleni ligi veerand sajandit.