Küüditamine. Pilt on illustratiivne.

FOTO: vse.media

Esmaspäeval möödub 70 aastat suurimast inimsusevastasest kuriteost, mis nõukogude võimud Eestis toime panid. Ajaloolane Toomas Hiio teeb tagasivaate neile traagilistele sündmustele, mis muutsid kümnete tuhandete kaasmaalaste saatust.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele
  • Väideti, et head kommunistid tahtsid oma rahvale ainult helget tulevikku, mille üheks näiteks Karotamme puhul oli tema ettepanek asustada kulakud ümber mitte Siberisse, vaid Eesti põlevkivipiirkonda ja mujale.
  • Karotamme osavõtt küüditamisotsuse langetamisest Moskvas 18. jaanuaril 1949 ei olnud varem teada.
  • Stalini juurde olid kutsutud parteijuhid Antanas Sniečkus, Jānis Kaln­bērziņš ja Nikolai Karotamm, kes olid küüditamisotsuse langetamise juures.