/nginx/o/2019/01/14/11714863t1hcfed.jpg)
Kogu EOK sammaldunud seltskond tuleb välja vahetada ja taastada olümpialiikumine oma aus ja hiilguses. Lisaks, Eesti riigile on vaja normaalset spordiprogrammi, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.
Meenutan hiljutist uudisnupukest: politsei võttis kinni kurikuulsa võlaküti Lembitu Kiti (20.02.2019). Kitt, teenides võlausaldajaid, nõudis sisse võlgasid, samal ajal teenides maffiagrupeeringut, hoolitsedes selle hea käekäigu eest. Paha lugu ju! Aga vaadake, kui stiilselt ta seda tegi – Katrin Lusti telekaamerate ees käis perest peresse ja küsis viisakalt (või vähemviisakalt) võlgasid. Lausa klassikatehniliselt maailma tasemel.
Teine stiilinäide, seekord EOK presidendi Urmas Sõõrumaa sulest: «Tänan Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu kõige eest, mis nad on teinud. Veerpalu on oma aja maailma parim klassikatehnika sõitja.» (PM 19.03.2019)
Kui 33 kodaniku avalikust mõttevälgatusest (14.03.2019) võib veel aru saada, siis Eesti Olümpiakomitee presidendi tänukirjutis dopinguspetsialistide ülistamiseks pärines küll teisest maailmast. Arvestades isegi joogakultuuri kõikehõlmavat humaansust, mille edendajana me Sõõrumaad rohkem tunneme, tuleks sellise avalduse peale amet maha panna ja pöörduda tagasi mediteerimise juurde.
Kui Sõõrumaa tunneb hästi seda, mis Jehoova nimel kirja pandud (Jh 8:7 oma tänukirjas), siis kahjuks ei tunne ta seda, mis olümpiahartas kirjas.
Kui Sõõrumaa tunneb hästi seda, mis Jehoova nimel kirja pandud, siis kahjuks ei tunne ta seda, mis olümpiahartas kirjas.
Siinkohal on tõsine küsimus ausatele olümpiasangaritele, kasvõi EOK liikmetele Erki Noolele ja Gert Kanterile: kas te tõesti pole nõus, et teie olümpiakomitee president pole mitte ainult ebapädev juhtima sellist organisatsiooni, vaid on lausa häbiks ja spordiliikumisele kahjulik tegelinski?
Muide, oli oht, et ka see dopinguskandaal vajub juristide paragrahviväände sohu. Kas mäletate, mis oli dopinguadvokaadi Aivar Pilve esimene reaktsioon Seefeldi skandaalile: «Meie poisid võivad sellest puhtalt välja tulla.» Sealjuures jäeti doping hukka mõistmata. Teisisõnu, Pilv saatis signaali, et ta on valmis järgmiseks dopinguliste kaitseoperatsiooniks. Õnneks ei saanud «meie poisid» sellest märguandest aru ja läksid ülestunnistamise teele. Mõni asjaosaline siiski mõikas ja jäi Pilvedesse kinni (Alaver).
Ja veel, meenub, et oli meil hiljuti EOK asepresident Kristina Šmigun-Vähi, kes ei osalenud tegelikult selles rollis ehk oli teatud põhjustel sel ajal lihtsalt peidus (nagu praegu Veerpalude peitusemäng). Miskipärast sarnaneb Šmigun-Vähi riigikogusse kandideerimine ja immuunsuse saamine meie teise «rahvusspordi» ehk rahapesu põhimõtetega. Väga mugav on saadikumandaadi kaudu pesta puhtaks enda tuhmuma kippunud au ja kuulsus.
Siin vihje Pilvedele: iroonilisel kombel võiks hoopis Eesti suusaliitu süüdistada selles, et Seefeldi dopingutragöödia meie jaoks lahvatas. Veel detsembris 2018 kirjutas Mati Alaver EOK-le kirja, kus seisis: «ESLi panus murdmaasuusatajate hoolderühma oli null. Murdmaasuusatajate jaoks ESLi-poolset arsti ei olnud ja kahjuks ei olnud ka sportlastel vahendeid arsti palkamiseks.» Noh, nüüd siis Alaver palkas ise arsti – dopingutohtri Mark Schmidti.
Ei pea olema suusaklassik ega tuumateadlane, et aru saada – kogu see suusaliidu, Team Haanja ja EOK segapudrukapsaste kamp tuleb pulkadeks lahti võtta ja ükshaaval allavett lasta.
Samas Alaveri kirjas seisis veel: „EOK-poolne toetus Eesti murdmaasuusatajatele oli OMi ettevalmistusperioodil kuni 2017. aasta novembri lõpuni null ja ESLi-poolne toetus jäigi nulliks.» Ei pea olema suusaklassik ega tuumateadlane, et aru saada – kogu see suusaliidu, Team Haanja ja EOK segapudrukapsaste kamp tuleb pulkadeks lahti võtta ja ükshaaval allavett lasta. Kogu EOK sammaldunud seltskond tuleb välja vahetada ja taastada olümpialiikumine oma aus ja hiilguses. Lisaks, Eesti riigile on vaja normaalset spordiprogrammi.
PS. Märgin, et kirjutasin selle kodanikuna, mitte kolumnistina. Kuid, pärast loo ilmumist ja mutta tampimist, tõmban jälle kolumnisti rüü selga.