Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Vahur Joa: palju kära ei millestki (16)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vahur Joa
Vahur Joa Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Elu24 reporter Vahur Joa valimas ei käinud, koalitsioonikõnelustest end ärritada ei lase ning soovitab sama teistelegi.

Uus koalitsioon tundub olevat enam kui kindel. Keskerakond tegi diili EKRE ja Isamaaga, et ühekoos järgmised neli aastat riiki juhtida. Ja rahvas on uskumatult pöördesse läinud.

Mina valimas ei käinud. Pole sellest hoolinud. Siiski ei mõista ma, miks inimesed niivõrd meeletult paanitsevad uue koalitsiooni pärast. Sellest räägitakse, nagu oleks maailma lõpp käes. EKRE oleks nagu Hitler või vähkkasvaja. Taavi Rõivas Reformierakonnast kutsub Keskerakonna juhti Jüri Ratast Gollumiks, kelle jaoks peaministritroon on kinnisidee. Ja Isamaa oleks justkui demokraatiale noa selga löönud.

Ma ei tea, kas meedia võimendab kogu seda asja üle, valides iga võimaliku nurga, kuidas jälle koalitsioonist rääkida või seda kiruda, aga mitte kuskilt ei saa lugeda mõtteid, kuidas hakatakse Eestit järgmised neli aastat juhtima. Riigi tulevik peaks ometi olema ju kõige tähtsam.

Jah, Reformierakond võitis valimised ja president Kersti Kaljulaid lubas teha Kaja Kallasele ettepaneku uus valitsus moodustada, aga nii ei läinud. Vähemalt veel mitte. Paljude arvates pidi ka Hillary Clinton valimised võitma, aga võimule tuli hoopis kunstpäevitust kandev pornostaare armastav miljardär. Donald Trump on toonud endaga palju vastuolusid, aga mees on võimul. Kui demokraatlikus riigis rahvale riigipea või -juhtide töö ei meeldi, saab nad alati demokraatlike protsesse kasutades võimult tagandada. Nii tehti umbusaldamise tagajärjel Taavi Rõivasega 2016. aastal. Kui Ratase uus valitsus on ebakompetentne, siis on ka tema aeg tagasi astuda. Mida te muretsete?

Paljude arvates pidi ka Hillary Clinton valimised võitma, aga võimule tuli hoopis kunstpäevitust kandev pornostaare armastav miljardär.

Jah, rahva tahe oli Reformierakonna valitsus, aga nii ei läinud. Miks? Erakonna enda süül. Isegi mina teadsin, et Kaja Kallas tegi valesti, kui avalikult teatas, et tema EKREga valitsust ei tee. Kallas ei mõelnud tagajärgedele. EKRE solvus, Isamaa jaoks polnud Reformierakond piisavalt paindlik ja Keskerakond nägi võimalust. Kes selles süüdi on? Mina näen, et Reformierakond. Tubli, et valimised võitsite, aga olete siiski osa demokraatlikust ühiskonnast ega saa ülbeks minna.

Teistega tuleb arvestada. Ka nendega, kes ei meeldi. EKRE võib olla erinev ja liiga radikaalne, aga neil on meeletu toetajaskond. Nagu Reformierakond näitas, on lühinägelik selle peale sülitada. Reformierakonna toetajad said vastu näppe, kuna nende erakond astus rehale. Kas see mitte ei olegi märk, et ei olda valmis võimule asuma? Kas Eestil ei peaks olema poliitiliselt pädev juhtkond?

Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioon ei pruugi paljudele meeldida, aga kokkuvõttes on kama, kes on võimul. Maailmalõppu ei tule, kui Stenbocki majas on tegelased, kes ei ole teie esimene eelistus. Palju kära ei millestki. Enne uue koalitsiooni maha tegemist vaatame parem, mis saama hakkab.

Kui tuleb välja, et on jama, siis võivad praegused kisajad tõrvikutega tänavale joosta. Kaja Kallas aitab ehk isegi seintele plakateid kleepida – sama süljega, millega ta EKRE valijaid ignoreeris. Sülg pidi hästi kleepuma.

Tagasi üles