Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/18/11875704t1hb2b3.jpg)
Ühtse kooli loomise teemal vahetavad mõtteid kaks eksperti, kes on keelepoliitika, keeleõppe ja lõimimisega kõige praktilisemal tasandil tegelenud vähemalt paarkümmend aastat: keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.
Ühtse eesti kooli loomist on nimetatud n-ö nurjatuks probleemiks, mida on raske piiritleda ja lahendada, sest tegu on pigem probleemide puntra kui selgelt määratletava üksikküsimusega. Kuivõrd olete sellega nõus ja millised on teie hinnangul ühtse kooli loomise kõige suuremad väljakutsed?
Ilmar Tomusk: Oleme tegelenud ühtse eesti kooli loomisega tubli inimpõlve. Riik on oma otsuseid teinud ettevaatlikult, kohalikud omavalitsused ehk koolipidajad aga kõhelnud. Arvukad seadusemuudatused, projektid ja programmid pole meid eesmärgile oluliselt lähendanud.