/nginx/o/2018/10/26/11527238t1hb335.jpg)
/nginx/o/2019/03/15/11868279t1h03e6.jpg)
Eesti-soome sõnaraamatul läheb hästi, kirjutab EKI leksikograaf Külli Kuusk.
EKI keelekool: kolm kuud eesti-soome sõnaraamatu elust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Keele Instituut ja Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskus esitlesid selle aasta 9. jaanuaril eesti-soome sõnaraamatut, mida on olnud võimalik kasutada varsti juba 3 kuud. Statistika ütleb mustvalgelt, et päringuid on teadaolevas minevikus kokku 84 000 ehk siis umbes 750 päevas. Need on ilusad arvud, mis lubavad loota, et huvi ja vajadus sõnaraamatute järele meie masintõlke poole kalduval ajastul pole kustunud.
Tänapäeval on suundumus sinnapoole, et sõnaraamatu kasutajale oleks kättesaadav võimalikult palju infot. On võimalik, et ka toimetamata ja natukene poolik info keelendite kohta aitab kasutajat edasi või hõlbustab mõne sõna tõlkimist. Seega on osa artikleid eesti-soome sõnaraamatus märgitud halliks ning nende juures on suur hüüumärgiga kiri: «See pole artikli lõplik versioon!» Oldagu valvel ja teatagu seda, et asjatundja on artikli koostanud, selle läbi mõelnud, märkinud koostatuks, kuid peatoimetaja pole jõudnud oma viimast jah-sõna veel anda. Olgu selleks põhjuseks siis mis tahes – enamasti meie projektiajastu karmid piirangud ning aja kiire kulgemine.
Kuid sõnaraamat elab siiski edasi, sest veebisõnaraamat pole paberile söövitatud, poognaile sobitatud mingi seisu lõplik hetkepilt, vaid justkui elav organism, mis pidevalt areneb, täieneb, puhastub ja täiustub. Tänapäevane sõnaraamat saab ühisloome abil uue hingamise ning seda just rahva kaasabil. Igasuguse tagasiside kaudu muutub sõnastik paremaks ja sisukamaks ning ütlus «Kus viga näed laita, seal tule ja aita» saaks siinkohal kaunilt rakendatud. Ühisloomet ehk teise sõnaga rahvahanget pole sõnastike koostamisel väga palju kasutatud, kuid Eesti Keele Instituudis Ene Vainiku juhtimisel on assotsiatsioonisõnastik selle abil juba sündinud. Ka eesti-soome sõnaraamatu tegijatele on laekunud tähelepanelike keelehuviliste märkusi ning veebiajastu eelis on see, et kui parandus-täiendus on tegijatele vastuvõetav, saab see kohe nähtavaks.
Tuletan meelde, et see aasta on eesti keele aasta. Hinnakem siis selle keele püsimiseks välja töötatud ressursse ning püüdkem ka ise nende käekäigule hoogu anda, kasvatades kasutajate arvu ning kirjutades sõnaraamatute tegijaile, kui midagi silma hakkab.