/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/14/11865919t1h26eb.jpg)
Õpetajate Leht 15. märtsil:
Õpetajate Leht 15. märtsil: koolis on iga päev emakeelepäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keele aastal õpetajatega eesti keele ja kirjanduse õpetamisest
Eesti keel ja kirjandus on meie rahvuskultuuri alustalad, ometi on õpetajate hinnangul nende osa õppekavas aastate jooksul kahanenud ning eesti keele ja kirjanduse korralikuks õpetamiseks on tunde liiga vähe.
Koolis on iga päev emakeelepäev
«Väärtuskasvatus toimub suures osas just kirjandustundides: tekstide ja tervikteoste kaudu õpib laps, mis on õige, mis vale, mis on elus tähtsam, mis vähem tähtis, kuidas olla õilsam ja parem inimene,» kirjutab Tallinna saksa gümnaasiumi 36-aastase staažiga eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Kušvid.
Kaitseväe peastaabist klassi ette
Kaitseväe peastaabi allohvitser Johannes Sats liitus kahe aasta eest «Noored kooli» programmiga ja temast sai inglise keele õpetaja Tartu Aleksander Puškini koolis. Kohustuslik tööaeg saab peagi otsa, kuid Satsil on kindel plaan sügisel samas kohas jätkata. «Minu jäämine on seotud õpetajatöö suurima plussiga,» sõnab Sats. Ja üllatus-üllatus, see pole sugugi pikk puhkus.
Eesti ja eestivene noored: «Meil on koos nii äge!»
Jekaterina Petuhhova magistritöös uuritakse mänguliste koostöökohtumiste mõju eesti ja eestivene noorte vastastikustele hoiakutele. Selgub, et eestlastel ja eestivenelastel on koos palju huvitavam, kui nad omavahel kokku puutumata arvavad. Noored osalevad hea meelega tegevustes, mille käigus nad peaaegu märkamatult sõbrunevad ja meeskonnana toimima hakkavad.
Kuidas aidata noort õpetaja?
Tallinna ülikooli lektor Oliver Tomingas meenutab, missuguseid raskusi elas ta üle alustava õpetajana, ning teeb ettepanekuid olukorra parandamiseks.
Kuidas leevendada õpetajate põuda?
Konkursil «Ajujaht» edukalt esinenud meeskond Edumus plaanib värvata väljastpoolt kooli inimesi, kes hakkavad õpetama õpilastele ainult üht õppeainet ja seda ainult ühes klassis.
Õpilasfirmad väärindavad kompetentsikeskuses puitu
Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus Tsenter on nõu ja jõuga abiks õpilasfirmadele. Tsentris valmivad kõigepealt noorte loodud puidutoodete proovipartiid. Seejärel saavad õpilased keskusest oma puidutooteid tellida. Seda võimalust kasutab praegu seitse õpilasfirmat.
Miks eeskuju nakatab?
«Matkimine algab peaaegu sündimise päevast; juba lapse esimene naeratus on tegelikult kaasanaermine teise inimesega,» kirjutab kasvatusteadlane Maie Tuulik, kelle selgitusel lühendab jäljendamine lapse arenemisteed ja annab talle teiste inimeste kogemused valmilt kätte. Lapsed jäljendavad neid, kes neile meeldivad, keda nad armastavad ja kellest lugu peavad. Nad jäljendavad seda, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad.
Avastades Montessori pedagoogikat
Praegu Tallinna Euroopa koolis 4–6-aastaste laste õpetajana töötav Heili Veetamm kasutab oma igapäevatöös Montessori pedagoogika põhimõtteid ja vahendeid ning leiab, et sel pedagoogikasuunal võiks olla meie hariduselus senisest rohkem kandepinda.
«Montessori filosoofia on sügav ja pakub õpetajale avastamist aastakümneteks,» ütleb ta ning nendib, et Montessori meetod on Eestis häbematult vähe tuntud ning kasutatud.